Saab teada, et ka Saareste arvates („Kaunis emakeel”, 1952) on eesti keeles välteid tervenisti neli: lühike, pikk, väga pikk ja ülipikk. Tüve täishääliku ja kaashääliku väldete kombinatsioone on tervenisti 9, täishäälikuühendeid on 25 (vrd de 3), aga häälikuid on ainult 20 (vrd fr 36). Mõni ime, et Eestis välja antud prantsuse grammatika mõne hääliku erimite kohta selge sõnaga ütleb, et eestlane erinevust ei kuule ja neid me rohkem ei käsitle.
Ja siis leian hoopis midagi muud guugeldades, et sõna „automaatpiloodil” öeldakse valdavalt umbluukontekstis. Lennunduses on selle asja nimetus autopiloot, et te teaksite.
Ning siis on mul siia märkmeteks kirjutatud „vihm” ja „kala” (allajoonitus algupärane). Vihm jah, aga mis kala? Poolteist kuud hiljem märkmeid lahti kirjutades enam ei mäleta.
No comments:
Post a Comment