Mässan tarkvaraga, mille peale varem olin üleolevalt naernud ja kasutanud hoopis võimsamat alternatiivi, mis tuli kaasa omaaegse primitiivse teise tarkvaraga. Sellest primitiivsest tarkvarast on nüüdseks saanud muidugi väga mugav teine tarkvara, aga seletamatul põhjusel tuleb sellega kaasa endise võimsa vahendi asemel selline primitiivne lapsemäng, et nuta või lahinal. Vana naerualune selgub olevat suhteliselt mugav ja peaaegu sama võimas kui endisaegne alternatiiv, rääkimata sellest, et see on mitu korda võimsam kui praegune primitiivne lapsemäng.
Konn hüppab kuskil kümne paiku, nimelt seinalt alla, algul lapiti riiulisse, orhideest napilt mööda, siis sealt alla, nurgiti vastu telekaalust, kuhu jääb sügav auk, 3 cm kaugusele plaadimängija toitejuhtmest, siis kapi taha. Paugupealt vakatab Midsomeri mõrtsukas ja konnapildi murenenud nurgast tekkinud väikesed klaasikillud sädelevad kahes toas. Väike auk on ka põrandas, aga ei ole harukarbis, mille lüliti vajutan jälle sisse ja telekale tuleb pilt jälle ette. Ülihoolikas tolmuimemine, igaks juhuks kaitseprillid ees (sest väikestel klaasikildudel on komme lennata kaugele).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment