Täna oleme kokku teinud palju mägironimist, sest mõlemad liftid on katki ja koerad käivad jalutamas 4 korda, mina peale selle poes ühe korra. Šp ei suuda ise trepist kõndida, Št võib trepile kusta-sittuda, nii et mõlemad on kotis. Üks inimene kaht kotti üles kanda ei jõua. Trepiastmeid on üks rohkem kui võib arvutada, sest mujal on 15, 0. ja 1. korruse vahel aga 16 astet.
Poolest päevast ilmub vasakpoolsele liftiuksele mõnitav silt, et ettevaatust, lifti hooldatakse. Tegelikult tähendab see, et kannatust, lift ei tööta, kui just liftihooldajad ei tegutse pimedas ja hiirvaikselt. Mul on kuri plaan nende tööle veelgi kaasa aidata, ostes sinna kohale rauapoest lisaks ka sildi „Vaikust!”. Esmaspäeval seisis maja ees ka remondimeeste rõvedavõitu nimega firma auto, pildistasin, saatsin täna kaugemaisele sõbrale, rõõmustas.
* * *
* * *
Loen: Miyazaki uuem intervjuude raamat. „Mononoke” on nii keeruline film, et tegija peab seda ise seletama 200 lk; seevastu „Haurust” on ainult umbes lehekülg (ja „Ponyost” umbes 70). Saame teada, et kuigi Kurosawa kujutas seitsme samuraina hoopis enda kaasaegseid sõjast demobiliseerituid, sai see Jaapan ajaloofilmide kaanoniks ning kinnistas väärarusaama, et õigusmõiste „vaene talupoeg” tähendanuvatki ainult vaeseid põlluharijad. Keskaja Jaapani bürokraatias aga tähendanud „vaene talupoeg” igaüht, kellel ei olnud maad, ka neid, kes maad ei vajanud, nagu käsitöölisi, kaupmehi ja laevaomanikke. Peale selle sõitnud samuraid mitte ruunadel, nagu sõideti mandri-Aasias ja Euroopas, vaid täkkudel ning Jaapanis ei tuntud suuraudu. Peale selle on 68% Jaapani pinnast praeguseni mets, kuigi metsad on saanud ajaloos sageli lagendikeks ja lagendikud tagasi [teistsugusteks] metsadeks ning Miyazaki arvates ei ole Jaapanis toimunud Hiina või Hispaania taolist kõrbestumist tänu usundieelsele animismile jaapanlaste meelsuses.
No comments:
Post a Comment