- Bismarck nendib, et 1860. aastatel puudus veel üldine Saksamaa identiteet, sakslased samastasid end Saksamaa moodustanud väikeriikidega, aga need olid tugevalt sõltuvuses igaühes parajasti valitsevast dünastiast, nii et kuigi mõni teine monarhia (nt Inglismaa) suudaks Bismarcki arust püsida ka vabariigina, ei pidanud ta seda võimalust saksa mentaliteedi jaoks sobivaks, sest Preisi parlamendis ja Bundestagis (mis oli olemas juba enne Saksamaa ühinemist) oli ta näinud, et nendes juhivad riiki „professorid, ringkonnakohtunikud ja väikelinnade lobasuud”.
- Revolutsioonidest kirjutades sedastab Bismarck, et revolutsionäärid värbavad endi ridadesse noori kõrgelt haritud inimesi, kellel ei ole maad ega vara ja kes töötavad napi palgaga riigiametis või ajalehes või mõlemas.
- Ning enda kohta arvab ta, et ta ei nimeta end ei konservatiiviks ega revolutsionääriks ega üldse mitte mingi sellise sildiga.
21.8.14
N, 2662. päev: Realpolitik
Nagu mainitud, on praegu bussiraamatuks Bismarcki mälestused, 800 lk tihedat peent fraktuurkirja, ise pensile jäädes kõik kirjutanud, esimene trükk ilmunud veel eluajal, see (1943) on ei tea mitmes kordustrükk. Suur osa on igavavõitu poliitika, aga siin-seal on pärle:
Teemad:
loen
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment