T, 2562. päev: ESC 2014, vol. S1

Nagu ikka, ütlesime „teleka” ees palju huvitavaid kommentaare, millest mitu ei kannata siia kirjutada. Lasin mõtteil seedida ja kirjutasin üles alles hiljem, mil unustamine on alles jätnud ainult parimad. Samamoodi tegevat laule Kihnu Virve.

Eelmise aasta võidulaulu ajal olin köögis kõvaks külmunud pakist jäätist urgitsemas, ei näinud.

Armeenia laul tuli kuidagi äkki ja huvitavad kommentaare meeles ei ole, võib-olla neid ei olnudki. E meenutas armeenia tuttavaid ja nende nimesid, mille kohta pakkusin, et ühe eesti analoog olnuks siis Eston Estonets.

Läti laulja varjus suure mikrofoni taha, aga kui ta sealt välja tuli, nägin, et lätlased olid saatnud esinema dr Viktor Vassiljevi. Paremal olnud laulva viiuldaja kohta pakkusin – lapsed, ärge edasi lugege –, et see on Lotte kauges tulevikus. Reikopi arvamuse peale, et läti nimi Aarzemnieki olevat väga keerukas öelda, kordasime mitu korda „Aarzemnieki, Aarzemnieki, Aarzemnieki” ega leidnud mingit raskust.

Siis tuli Eesti kraanajuhivideoga tantsulugu. Koreograafia autorit ei teadnud, aga järeldasin, et Prabhu Deva (aka. Benny Lava) see mingil juhul ei olnud.

Rootsi laulu suhtes meie arvamused lahknesid.

Islandi esinemine pani meenutama teletupsude nimesid. Mul meenus ainult, et lilla oli Tinky-Winky ja punane oli Po.

Albaania laulu eel näidati räiget vägivalda ja ajal soengut, mida viimati kandis Mowgli Sojuzmultfilmi linateoses aastal umbes 1973.

Venemaa laul tekitas võrdluse kunagiste Iiri pärdikutega, keda üks iiri tuttav nimetas väljendiga those two eejits – varem olin nimetust eejit kuulnud ainult sarjast „Isa Ted” ja ei osanud arvata, et see ongi päriselt olemas. Vene piigadel oli eejitlikkust kahjuks vähem ja laulu autoriks ütles Reikop olevat „Kirkurov[i] isiklikult” ning see oli mollis. Lavakujunduse põhielement oli kiik, mis eiras füüsikaseadusi ja mille alt ilmus pärast välja ka onkel, kes seda oli kiigutanud. Esitajate nimesid ei näinud (kiri oli kole pisike), kõlas nagu The Bushies, mis laulututvustuse video kostüüme arvestades võis nii ollagi.

Aserbaidžaan – daam punases, ringutab, taga on lakke riputatud teine daam, väänleb, aga lahti ei saa.

Ukraina – mees rattas!! Muidugi hakkasin meenutama keskaegseid jooksurattaga kraanasid, mistaoline ehtis viissada aastat, kui Kölni katedraali ehitus seisis, selle pooleli lõunatorni.

Belgia – parajalt paks mees parimais aastais, laulis emast, väike ja lihtne see viis. Üks kõhn proua hiilis tal selja taga, aga kas see oli just tema ema, ei tea. Hääleregistriks pakkusin algul metsosopranit või alti, aga pärast laskus tenorisse. Arvasime, et esitaja eksis uksega, pidi minema hoopis ooperivõistlusele. Vägev hääl, kahju, et edasi ei saand.

Ja kohe seejärel tuli tasakaaluks Moldova amatsoon, kelle hääl oli vähemalt bariton. Oi kui huvitav oleks, kui nad moodustaksid Belgia härraga dueti.

San Marino – lavakujundus seitsmekümnendatest, kostüüm ja ringutamine samuti. Leidsin, et miks ringutatakse ainult küljele ja ette, võiks ju ringutada ka taha või üles või ühe käega üles ja teisega alla või teha veel keerukamaid liigutusi. Kahjuks enam ei mäleta, mis laulu terve taustatantsu kohta ütlesin: „Do the math dance!”

Ühe teise mäletamatu tantsutausta kohta arvasime mõlemad kooris, et laval on koer. Ei olnud, tantsija hoopis. Aga rulluiskudega koer Eurovisiooni laval püüaks ju meeletult punkte; imelik, et keegi selle peale veel tulnud ei ole.

Ühe mäletamatu laulu taustavideos oli filmi „2001” teemaline koht, mida kommenteerisin Homer Simpsoni ütlusega „I will buy this!”.

Portugal – ainus mõistetav sõna oli coração. Tümps ja hops oli vägev. Sellel stiilil olla Reikopi sõnul mingi nimetus, kahjuks ei mäleta. Kahju, et edasi ei saand.

Aga edasi sai see-eest Hollandi „on kantri meile paljudele toeks”. Mõlemad lauljad toetusid [peaaegu] üksteise vastu nagu [päriselt olid toetunud] A. kreisilinna noored hommikul kell veerand seitse ööklubist bussijaama poole kõndides. Ühe laulja vanust ja näolist ilmet kokku viies võis arvata, et öeldud arv 36 on mitte kümnend-, vaid umbes kahekümnendsüsteemis. Või siis on see olnud kantrilaulja raske elu. Samuti tuli jutuks Silvi Vrait ja tema ainus esinemine ESC-l (kuigi mitte vähene edu ega selle võimalik seos laulu stiiliga – „Nagu merelaine” ei old teps mitte kantri).

Montenegro lauljat arvasin ühe tuntud Eesti näitleja Montenegro vennaks. „Leto svet” tuli jutuks natuke (rohkem oli see tulnud jutuks Islandi numbri ajal).

Ungari laul oli täitsa kobe, kuigi laulja pingutas pisut rohkem kui vaja ja mattis kinni laheda trummirütmi. Võrdlus soulieeskujuks olnud Sealiga jättis seisuks noormees 0 : Seal 1, kes oli – nagu leidsin asjaolude kontrollimisel – teinud 2011 algul Kadõrov 35 : Seal $500,000 ja pärast saanud pähe Seal 0 : Amnesty International 1.

Vahepeal oli väga piinlikult mage näitemäng ning balletinumber. Keskmise saatejuhi kohta pakkusin, et ta on haiglast ära jooksnud ja Ugala võiks ta võtta härra Kere rolli.