L, 2580. päev: konnatass ja jampsfilm

Jaama kohvikust konnadega tassid.

* * *

Loen koolitükka, kus ühes on väide, et Eesti parim ooper on parim ooper Eestist. Teises on uskumatuid väiteid Kuressaare linnuse kohta, millele tahaks vastata, et no ärge tulge Kuressaare linnusest udutama mulle, kes ma seal saaremaiseid sugulasi ringi giiditasin juba 10-aastasena.

* * *

Teen saksa keele rektsioonikollokatsioonide kartoteegile karbi. Just vajaliku pikkusega papi saan ükspäev postkontori saabunud pildiplaatide karbist – plaatidel olid AS13 ja AS16 fotod. Viimati tellimisel kirjutasin eraldi, mis riiki tuleb saata, tuli üllatavalt kiiresti. Läbi olen vaadanud AS13 fotod, millest enamik oli ka hiljuti loetud AS13 raamatus ja kust näeb, et jama oli nii suur, et kellelgi aega pildistada ei olnud. Plaadil on tervelt neli kausta Kuu pinnast, mis peavad võetud olema umbes tunni jooksul, kui AS13 tegi ainsa tiiru Kuu tagant läbi (mil ühtlasi püstitati seni püsiv rekord – mehitatud lennu kõrgus maapinnast, sest Kuu juhtus olema orbiidil kaugemal kui teistel Apollo lendudel). AS16 plaatidel on fotosid rohkem, seal sõideti ringi ka Kuu-autoga. Mida ma aga AS13 kohta üldse ei teadnud, oli, et starti käis vaatamas Willi Brandt (kellele jagas selgitusi Wernher von Braun isiklikult, tõlgita) ja ettevalmistusi Prantsusmaa president Georges Pompidou, kellega rääkis (läbi tõlgi) varumeeskonna komandör Young ja kes poetas Kuu maketile maandumiskohta tillukese Eiffeli torni. Sinna Fra Mauro kraatri juurde küngastele maandus alles Apollo 14.

* * *

Eile vaatasime Jaapani täitsa head sõjafilmi 聯合艦隊司令長官 山本五十六 (2011), mereväe ülemjuhatajast Isoroku Yamamotost ja sellest, kuidas ta tegelikult oli väga lihtne inimene (a glaza takije dobrõje-dobrõje). IMDb ainsa arvustuse on kirjutanud hiinlane ja pahandanud, et mis film Jaapanist Teises maailmasõjas see on, kus ei hurjutatagi Jaapani imperialismi. Kahtlustan, et paljud selle lahingustseenid – kindlasti lennukikandjalt startimise kohad, Yamamoto allalaskmise üldvaade ja õhulahingute õhuvõtted – on tehtud mängu „IL-2” või mõne muu lennukimängu mootoriga, nagu paljudes muudeski uutes sõjafilmides. (Ja need omakorda on tulnud sellisesse tsiviilkasutusse sõjaõhusõidukite imitaatoritest, märkis just hiljuti AW&ST.) Seal oli Vaikse ookeani kohta eraldi osagi (Pacific Fighters), kus olnud isegi lennukikandjale maandumine sees (ja mingi autorikaitseviguri tõttu ei olnud lennukit B-17).

Sellele järgmiseks tuleb vaatamisele sõjafilmide riiulist seni avamata film Red Rose of Normandy (2011), karbil Prantsusmaa turu jaoks eksitav pealkiri Normandie ja piltidel vinged lahingustseenid – mis, arvan pärast filmi nägemist, on kindlasti võetud kuskilt mujalt kui sellest filmist (vbl isegi mõnest arvutimängust). IMDb kriitika on täpne, lugege ise (eriti uuemaid; alguses kirjutas filmi autor ise ja kiitis enda käkki taevani). Tavaliselt minu hinnangust vähemalt neli punkti kõrgem IMDb hinne on 2,8 ja arvustuste juures on hindeks pärast tegijate endi kiidutükke stabiilselt madalaim võimalik 1.

Kuivõrd alles äsja vaatasime filmi Plan 9 from Outer Space (1959), mis täitsa ametlikult kannab maailma halvima filmi nimetust, aga oli selle käkiga võrreldes meistriteos, siis et lugeja mitte kunagi isegi kogemata seda ei vaataks, väikene ülevaade.

• Kõik algas sellest, et inime tahtis teha sõjafilmi ja mängida selles peaosa, aga raha pold. Kust saada kola – muidugi sõjaajaloohuvilistelt, kes näitavad kola siirast rõõmust, tasuta.
• Ise kirjutas, ise tootis, ise lavastas, ise näitles peaosa – millest arvas üks IMDb-s, et oleks ta keskendunud ühele ametile ja harjutanud, oleks midagigi liikunud paremuse poole.
• Lugu on kohutavalt halb (kapten saab Idarindel pähe haavata, toibub ja siis kutsuvad von Rundstedt ja Rommel teda Normandiasse nõu andma, kuidas Normandiat paremini kaitsta, aga siis tuleb Normandia dessant ja kõik läheb ikka sitasti).
• Mitu IMDb kasutajat arvab, et ainus asi, mis neid sundis filmi lõpuni vaatama, oli lootus, et kuna enam halvemaks film minna ei saa, peab see hakkama minema paremaks. Ei hakanud.
• Naispeaosa etendab IMDb andmeil igas-pulmas-peig-igal-matusel-kadunuke-universaalfilmitegijaga lähedalt seotud daam, kelle näos ninast ettepoole pungituvate huulte kohta on IMDb kasutaja kirjutanud tabava epiteedi vaginal. Miniseelikut, silikooni ja Botoxit sõja ajal veel ei tuntud, räiget meiki oli väga raske saada ja haiglaõde seda ka kanda ei tohtinud.
• Sama männivõsa on filmi algul Venemaa ja keskel Normandia. Venemaal ja Normandias sõidab muidugi sama Kübelwagen, sama Tiger, sama Hetzer ja sama Sd.Kfz. 251; Normandias on ka külgkorviga BMW mootorratas, Opel Blitz, StuG III, üks kuuekohaline sõiduauto ja Ameerika tank; Idarindel on VW Käfer, kuuetoruline Nebelwerfer ja ahjutoru (Panzerschreck) ning isegi traadiga kaugjuhitav minitank Goliath (!). Iga sõidukit on muidugi täpselt üks eksemplar. (Üks IMDb kasutaja väidab, nagu oleks T-34-sid Idarindel kaks, aga selles ma kindel ei ole; üks näib kõmmutavat venelaste poole või on muidu ebaselgete eraldusmärkidega.) Vene maastur on tehtud nii, et USA valgele viisnurgale on peale kleebitud punane – natuke nihkes.
• Idarinde välilaatsaret on korraldatud nõnda, et oleks põlluääres kenasti lageda peal ja raskelt haavatud lamaksid ilusti päikse käes.
• Gestapo vanglat kaitsevad sõbralikus käsikäes korraga viis eri väeliiki: maaväed (Wehrmacht Heer), SS, dessantväed (Fallschirmjäger – neil oli kiiver noka ja kõrvadeta), politsei ja lennuväe jalaväelased.
• SS inspekteerib maaväge. Maavägi kannab SS-ilt varastatud mütse. Lahingus kantakse riidest nokatseid. Peategelane on lahingus üldse paljapäi.
• Kõik (kordan: kõik!) sõdurid ekraanil on umbes 60-aastased ja ülekaalus. Kõik mundrid on puhtad ja korras, kõik masinad on värskelt tulnud värvimiselt ja/või pesulast. Habe mitme päevaga ei kasva, peategelasel on ameerklase säravvalged hambad, ükski sõdur suitsu ei tee, haiglatöötajad suitsetavad haigla ukse ees õues. Ühelgi Saksa raskesoomukil (Tiger I, Hetzer, StuG III) Zimmerit-katet ei ole.
• Näidelda ei oska keegi. Sõjaajaloohuvilistest on raske uskuda, et nad ei tea, et lahingus ei vehkinud sõdur täristada niisama siia-sinna, vaid ikka rohkem ühes suunas. Ja seda ka, et sõdur ei seisnud lahingus keset teed püsti, vaid varjus. Ning jagu ei rünnanud tihedas tropis.
• Kõik püssid teevad sama häält.
• Soovimatus kasutada filmis digitrikke – vrd „Tujurikkuja” rahvastepallilahing ja isegi tudengifilmis „Tõprad” (Õ-Fraktsioon 2003) oli digitaalne helikopter – on tekitanud vaatepildi, et Normandia dessant tehakse 3 (kolme) laeva (sh 2 dessantpraami) ja 9 (üheksa) dessantväelasega, kellel on püssid kilekotis, ja Normandia ranna kohal sõuab edasi-tagasi õppelennuk T-6 Texan. (Filmis tuleb siiski pärast veel ka lendav P-51 ja seisev Grasshopper.)

Nii et hoiduge, nagu vähegi saate.