1. aprillil küsiti telekas Viru keskuses hängijatelt nende parimaid aprillinalju ja üks vene neiu pajatas, et parim talle tehtud nali oli, et hommikul vara helistab ema ja paaniliselt kisab: „Mine ruttu rõdule vaatama!!” Tema vastu, et misasja, aga ema muudkui kisab, et mine rõdule! ja mine aga mine!! Ja siis saab riidesse ja lõpuks unise peaga rõdule ja vastab siis emale, et ei ole siin midagi, ja ema teises toru otsas naerab, et aprill!!
* * *
Kavatsesin nädalast viibimist kodulinnas kasutada panoraamide tegemiseks ja kaasa vedada nii statiivi kui ka „suure Novoflexi”, aga õnneks ei mahtunud statiiv kohvrisse. (Ei ole teada, mida teinuks kohvri loopimine lennujaamades panoraampeaga, mis on peenmehaanika.) Käepärasema lahendusena võtsin kaasa kaamerale kinnitatava kahesuunalise vesiloodi ja üritasin kaamerat pöörata ümber sama püsttelje (kõrguse vaheldumisest ei ole palju häda, sest rõhtpanoraami parallaksiviga häirib ainult rõhtsuunas – siis ei saa lappimisprogramm pilti kokku). Vesilood aitab hoida kaamera tõusu ja kalde mõttes otse, nii et pärast jääb panoraamil silmapiir otse ega laineta. Aga vot: pärast pilte töödeldes selgus, et peale kaamera asendi hoiab panoraampea ühtlasena ka pöördenurga võtete vahel. Ühelt efektsena kavandatud 360° panoraamilt jäi kätt ja seisuasendit vahetades tekkinud keeramisvea tõttu efektsust pakkuv rajatis üldse välja ning esitamiskõlblik oli panoraamist ainult esialgu kavandatud seljatagune osa. Pärast olin ettevaatlikum ja tegin võtteid liiga tihedasti, mis HDR-piltide töötlemisel võttis aega nii 1 õhtu/panoraam, aga see-eest tuli väga sujuv.
* * *
Muid puhkuse ajal tehtud elulisi tähelepanekuid:
- Aktiivse mürasummutusega kõrvaklapid võtavad peale sõidumüra ära ka bussijuhi Raadio Elmari. I. täiendus: loodetavasti on väljatöötamisel ka mudel, mis võtab Raadio Elmari ära kogu bussist.
- Teisiti kui ravimitele, ei ole veinipudelile märgitud toimeainet. See on etanool.
- Vastuseks teoreetilisele küsimusele, kas tavalise pesumasinaga saab pesta nõusid, vastasid Google ja elementaarne füüsika, et tavalises pesumasinas on tsentrifuugimise ajal kiirendus 332 g. Kahtlane, kas nõud seda taluvad. Praktilised katsetused jäävad seega ära.
- Kui teid rabatakse otse sünnipäevalauast kelgumäele, võtke kaasa ka uus mälukaart.
- Võtke reisile kaasa selle aku laadur, mis tühjeneb kõige tõenäolisemalt.
- Kui teil jääb pool läpakaklahvi sõrme külge, võtke ära ka teine pool, liimige pooled kokku ja paigaldage tagasi.
- Kui näete lagendikule jalutades äkki saja meetri kaugusel kõndimas sookurge ja objektiiv läheb ainult 55 mm pikkuseks, ei ole otsemaid mahaheitmisest muud tolku, kui määrite riided ära. 55 mm jääb 55 mm-ks. Sestap ärge maha heitke, vaid lootke hoopis sellele, et mõnda võtet saab ehk suurendada. Kasulik on peale pildiotsikus kure ja teravustamispunktide jälgimise vaadata ka arve ja märke vaatevälja alaservas.
- Päikeseloojangu ajal teeb valgetasakaal koledaid hüppeid, aga veerand tundi saab läbi värvitabeli ainult ühe pildistamisega.
- Lumesaju pildil paistab mõni lumehelves taeva taustal täpselt nagu tolmukübe sensoril. Eemaldage see. Jätke sadav lumi alles tumedale taustale.
- Valmistuge selleks, et üle karjaaia karjamaad pildistades üritavad ka teised näha, mida te pildistate. Eesti inimene on tagasihoidlik, ei küsi ja pigem lahkub hämmingus, miks tema ei näinud midagi.
- Metsas pilve möödumist oodates võite fotokaga lehvitada. See jätab vähem muljet, et te soovite teid eemalt kahtlusega jälgivat memme röövida.
- Kui kaardile on märgitud tee, ei tähenda see, et see oleks kevadel jalgrattaga või kuiva jalaga läbitav.
- Kui käes on kindad, millega teatavasti puuteekraan puudet ei tuvasta, ja keegi ei näe, puutuge ekraani ninaga.
- Mäletage seda, kui vastik on kukkuda jääle, ja sõitke üle jäälaikude ettevaatlikult. Jääs võib olla külmunud roopaid, mis üldiselt on sõidusuunas, aga see ei pruugi tingimata olla just see suund, kuhu te roopas kinni olles tahate tegelikult liikuda.
- Rattakinnaste asemel on sügiskevadisel hooajal väga praktiline kasutada tavalisi aiakindaid: peavad tuult, hingavad, väga mugavad kanda, katavad peale peopesa ka sõrmed, annavad kindla haarde, ei pea peenema näputöö tegemiseks käest võtma. Ent kui süütate surnuaias küünlaid, kasutage kas pikemaid tikke või võtke kindad ära – koos küünlaga süttis hetkeks ka kindasõrm.
Juhtusin sirvima üle 20 a vana raamatut Space Technology (link); ei no, vana kraam (kuni 1980) kõik enam-vähem korras, aga tuleviku osa oli juba täitsa lõbus lugeda. Nii et mu lapsepõlve tüüpiline toasisustus on väljas muuseumi püsiekspositsioonis (ja, muide, mitte kõige viimases toas) ja nüüd on saanud ka omaaegsetest täiesti tõsistest teadusunistustest juba midagi sellist, mis võtab itsitama.
* * *
Kui kaasa võetud lugemine lõppes, läksin raamatupoodi ja ostsin kotitäie uusi raamatuid. Eestis on raamatud üle mõistuse kallid; ostude seas oli Kaur Alttoa monograafia „Tartu Jaani kirik” (2011), mis peaks olema kõige kallim raamat, mille ma kunagi ostnud. Nagu ajaleht paar päeva hiljem kirjutas, maksab Lady Gaga Tallinna kontserdi pilet vaid mõne euro rohkem; et Tartu Jaani kirik kahtlemata on süvakultuur, on seega Lady Gaga seda veel rohkem. (Tuli pähe ka võrdlus Eesti jazzmuusikutega – vrd siit lõpust –, aga seda teemat rohkem ei arenda. Lisan aga, et India kosmoseprogrammis tekkis küsimus, kuidas nimetada India kosmoserändureid, kui venelased on kosmonaudid, ameeriklased astronaudid ja hiinlased taikonaudid, ning paljude pakutud uudissõnade hulgas oli ka gaganaut, kuigi lõplikuks ametlikuks nimetuseks sai siiski vyomanaut.)
Raamatus oli hea mõte, et praegu (2011) on kiriku kõik välised terrakotafiguurid koopiad (XIX–XXI saj), kuigi neid muudkui pildistatakse ja siis kirjutatakse pildiallkirjaks, nagu oleksid need originaalid. Koopiad on samuti savist ja põletatud, aga et põletamisel savi kahaneb, on need originaalide järgi voolitud (lõigatud), mitte valatud.
„Tartu Jaani kirik” oli sarja „Eesti kirikud” III raamat; I raamat oli autorite kollektiivi „Kaarma kirik”, mis oli ilmunud 2003 ja müügil ka tollase hinnaga. Selle ostsin rohkem eneseharimise eesmärgil (Kaarma kiriku ehituslugu on väga segane, aga viimasel ajal on kirikut kõvasti korrastatud), aga kuigi „Tartu Jaani kirik” oli suurepärane, oli „Kaarma kirik” mõneti pingutav, ka professionaalsest kretinismist, sest keeletoimetus polnud suurem asi. Hoopis vastukarva oli aga suur subjektiivsus, nagu 1989–1991 restaureerimise materdamine kõikjal, kus vähegi sai. Saan aru, emotsionaalsed kunstiajaloolased, aga noh. — Mind kui arhitektuurihuvilist, inseneri ja tuntud arhitektuuriajaloolase tütrepoja klassivenda pani imestama agarus, kuidas Kaarma kiriku torni lääneseina eestikeelne silt tunnistatakse autentseks ja 1407. aastaks pärinevaks (ning sellele konstrueeritakse suur tükk kiriku ehituslugu) – põhjendusena viidatakse ekspertidele, kelle arvates on keskaegne küll keel ja tähekuju, aga kahe silma vahele jääb selline silmanähtav asjaolu nagu numbrikuju. Sildil on nimelt araabia numbrid [on jah väiketähega, ma just ÕSist kontrollisin – ÕSi järgi on õige araabia numbrid ja Rooma numbrid] nende üpris tänapäevasel kujul. Araabia numbrid tulid Euroopas kasutusele tõesti XV saj, aga esialgu oli nr 4 rohkem nagu õiget- või tagurpidi kreeka väikse gamma taoline krõnks (vrd link) ning Otto Piperi klassikalise uurimuse „Burgenkunde” (1912) andmetel oli esialgu ettepoole kaldu ka nr 7. (Seal on araabia numbrite kujust pooltest lehekülge. Araabia numbrid XV saj alguses Piperi järgi võimatud ei ole, numbrikuju ka päris mitte, aga tõenäosus on siiski kaunis väike.) [Palju hilisem lisandus (IV 2018): juulis 2017 peetud kunstiajaloolise ekspeditsiooni „Villem Raami jälgedes” tulemusel olen hakanud arvama, et see plaat on kõige varem Rootsi aja lõpust ehk Põhjasõja algusest: kuigi selline kiri oli juba 1602. a katku mälestusplaatidel, ilmus selline nr 1 Saaremaa hauaplaatidele alles aasta 1700 paiku (vanim muu mulle teadaolev Saaremaa hauaplaat, kus on Kaarma plaadil oleva taoline kiri ja nr 1, on mõni aasta tagasi Kuressaare Laurentsiuse kirikust leitu, kui ma ei eksi, vist aastast 1709).]
„Kaarma kirikus” peetakse pikihoone 1991 lammutatud sarikaid keskaegseks üksnes tappimisviisi ja kavatise järgi [keskajal ei tuntud fermi, st jäigastavat kolmnurka, ja puittarindid töötasid üksnes paindele ja survele, mis tingis iseloomulikud sarikamustrid], dendrokronoloogilist ega isegi mitte radiosüsiniku proovi võetud ei ole. Täpselt sama argumendiga väidan, et mu vanemate suvekodus on vanima osa (1938) sarikad samuti keskaegsed: need on keskajal väga levinud A-kujulised, peenest ümarpalgist ja tapitud puitpunnidega!
* * *
Väga positiivse elamuse jättis plaadil vanaooper, Villem Kapi „Lembitu” (1961, salvestatud 1966) – Teo Maiste! Tiit Kuusik!! Georg Ots!!! –, mida olen lahanud pikemalt Eesti-blogis ja mille ajaloolisus on mu arust – nagu ooperis ikka – tinglik allegooria. 1960. aastate publik oskas suurepäraselt lugeda ridade vahelt (nt muistne vabadus vs. rahva hüvanguks võõrale ideoloogiale alistumine), aga 2008 kontsertettekandel taaselustamise ajal enam mitte.
* * *
Tagasisõit on enne kukke ja koitu. Lennujaamast Titanicu põhjamineku 100. aastapäeva teemaline NG, kus on uusim asjatundjate teooria, kuidas täpselt laev põhjaminekul purunes. Hiljuti pildistati täpselt üles kogu ümbruskonna merepõhi ja erinevalt suhteliselt äratuntaval kujul põhja ramminud vöörist pildistatakse ahtripoole jäänusteks olevat raualasu palju harvem. Keegi asjatundja märkinud selle ilme kohta, et nüüd hindab ta Picasso kunsti rohkem kui enne.
Sõit ise läheb ludinal, kohal juba ennelõunal. Ainus tähelepanuväärne episood on, et Dibley vikaari nooremat õde meenutav SASi lennusaatja käsib maandumise eel, et ma topiks jope täiesti tooli alla, muidu ei saavat ma häda korral tooli alt kätte päästevesti. PÄÄSTEVESTI!! Taevas halasta, meri on väga ja suured jõed ikka päris kaugel.
No comments:
Post a Comment