Ka täna hommikul peatub bussipeatuses auto, sees töökaaslane A. Enne jaama teeb ta äkilisi lõunamaiseid manöövreid.
Ootamatult on valmis saanud kõrvalmaja, kus on mingi tähtis kohtumine, sest majal on ümber aed, aia sees satelliitantenniga kaubikuid (on ikka tehnika edasi läinud, minu lapsepõlves oli samasuguse tehnika jaoks vaja suurt bussi!) ning ümbruskonnas hiilib ringi turvamehi ja põõsastes luusib ajakirjanikke.
Vaja on käsimüügiravimit, aga teadmata, kas just sellist raviminimetust siinkandis müüakse, otsin üles toimeaine ja kirjutan märkmikku. Apteegis aga raviminimetust teatakse ja saan rohu. Hea, et toimeainet märkmikust näitama ei pea, sest see on kohe laupäevase joonistuse all – laupäeval nimelt tekkis külalistega arutelu peajalgsete taksonoomia üle ja selgitamaks, kes või mis on laevuke (Nautilus), üritasin seda joonistada.
Saan telefonikõne GLS-ilt, et mu nimele olevat saabunud Inglismaalt pakk, aga mu nime ei ole kellanuppude loetelus. Teatan, et kõige lihtsam on, kui ise järele tulen. Või noh, ega ma täiesti kindel ole, et helistati just GLS-ist, aga kontrollin numbri üle ja on jah GLS, koguni samas, kus olen nii mõnigi kord juba käinudki paki järel. Loodetavasti on nad ikka postkasti jätnud pakinumbriga sildi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment