Päeval paistab päike ja on hirmus pakane, hommikul koguni −9 °C. Pähe tuleb läkiläki ja kätte kindad, mille tõmban kätte igaks juhuks ka bussilt lahkudes, sest tee on libe ja jää kõva, aga kindad on paksud ja pehmed.
Õhtu filmid on madinafilmiks joonistatud ning iiri muusikaga täidetud piinarikka „Sherlock Holmesi” (2009) tagumine osa ning pärast kergenduseks seni nägemata iidfilm, „Edgar Käärkäsi” (1990). Täitsa lahe on ning meenub, kuidas 1990. aastatel paigaldasime töökaaslase T (kellele Winona Ryder hirmsasti meeldis) arvutisse Winona Ryderi sama pildi nii pimenduspildiks kui ka Windowsi taustapildiks ning toppisime Windowsi enda asjad (mis käisid tollal veel eraldi akendes, töölaual lahtiselt vedelevad ikoonid tulid alles Windows 95-ga) alla nurka. T tuli lõunalt tagasi, nägi oma arvutis Winona Ryderi pilti, punastas koledasti, kargas hiirega sudima, ...aga pilt püsis ning meil teistel oli kole lõbus. (Kuni asja algataja hakkas minema kaheks nädalaks kalale ja jättis ostunimekirja arvutisse lõuna ajaks lahti. See Winona Ryderi fänn kirjutas kalamehe loetellu suvalisse kohta vahele mitu asja, nt „2 kasti kondoome”, mida asjaosaline märkas alles pärast väljaprintimist. Meil teistel jälle lõbu kui palju.)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment