Eestis on vaba päev, mis seletab, miks näitab Skype, et vend on kodus, mitte tööl.
„Eesti sünnipäevaks” ümber nimetatud vabariigi aastapäev paneb mõtlema, et sel päeval keskendutakse üha enam asjadele, mis mulle võõrad, nagu päeval iseenese jaoks eksisteerivad sõjavägi ja kirik ning õhtul pingviinide paraad. Joome veini, vaatame internetist ETV ülekannet ja naeran. Need kleidid, need kleidid!! Rõõmustan, et tore on, „Hauakambri lugusid” ei olegi kaua tulnud, aga see on peaaegu sama hea. Võrdlen mõningaid lähivõtteid kuulsa lühifilmiga, mille pealkirja jätan enda teada, aga mille mällusööbivat katket nägin 1996. aastal näitusel „Kino 100”, kus näidati ajaloo 100 mõjukaima filmi katkeid.
Täheldan, et Eesti minevikuihalus on jõudnud selleni, et kui teha rühmafoto, võiks pärast arvata, et see on tehtud mitte 2012, vaid 1862. Paljud isandad trambivad kohale välisriietes, isegi labakuid ei ole raatsitud anda riietehoidu. Hea, et suisa hobust käe kõrval ei talutata (ütlen selle siin nii nagu vihjeks, eks pange tähele...). Selle kõrval on värskendav näha stiliseeritud rahvarõivaid. Meenub, et mu isa vanemate kodukihelkonnas kanti XIX saj veel nahkpükse.
Keegi on FB-sse riputanud ühe „konnataolise” (J. Petrone, My Estonia) Eesti laulja isamaalise laulu taustaks fotomontaaži, kus ka kaks minu tehtud fotot. Minult kui fotode autorilt luba küsitud ei ole, seega on need varastatud. Tuleb see galerii maha võtta või paigaldada fotode keskele vesimärgid.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment