Sedapuhku käime raamatupoes otsimas kinki äsjasele doktorile. Leian teadusnänni riiulist Petri tassis pehmed (karvased, silmadega) ajurakud mõõtkavas 1 000 000:1. Käin kaks korda läbi mänguasjade osakonna, aga seltskonnamänge ei leia. Mõistan, et saksa rahvas on sihuke huumorivaene, aga no lauamängud* on neil ju ka olemas, kuid ei ole kuskilt otsast teada, kus neid siis müüakse.
*Koduses kõnepruugis tähistab neid soome märksõna, mille saamislugu on selline. Olime kord soome seltskonnas külas, mängiti mingit paarisuhete lauamängu, kus oli küsimus „Millal te viimati vaidlesite seksi üle?”, mille peale kergelt švipsis peoperenaine – kelle kord ei olnud üldse vastata – äkki ja üle kõigi hüüatas: „Eilen!!”
Söömas; ettekandja saab valesti aru ja serveerib kahe peale ühe magustoidu, kahe lusikaga. Kui üle küsime, mismoodi seda süüa tuleb, toob teise, aga täitsa kindlalt otse külmikust võetu.
Ajakirjas Naturfoto on teade, et Landau reptilaariumis toimub sisalikupildistamise õpituba (10 osalejale). Panen kõrva taha. Lähim vaba aeg on aasta kolmandal üritusel novembris.
Umbes üle-eelmisel korral ostsin uue statiiviplaadi, sest senisest kahest oli üks kadunud. Muidugi varsti pärast ostmist meenus, kus see on: panoraampea küljes. Üks on muidu statsionaarselt statiivi küljes ja teine astronoomilise binokli taskus.
Vanal sõbral, kes on palju rohkem lennukihuviline kui mina, on perre sündinud poeglaps, kel nime veel ei ole. Muidugi soovitan talle mitme kuulsa lennukikonstruktori eesnime (istun raamaturiiuli juures põrandal ja kirjutan välja).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment