Kaunil kodumaal on valla pääsenud vapustavalt masendav varguspropaganda. FB näitab jälle, milline on mõne sõbra varjatud pale; kustutan, aga jätan meelde.
Mõistuse hääl on taas kord pisikeses vähemuses, nagu see iseseisva mõtlemise oskuse puhul on tavaline. Nagu 1940. aastal Võidu väljakule, lähevad ka seekord inimesed näitama, kelle käes peaks võim olema tegelikult – ainult selle vahega, et 1940. aastal aeti inimesed kohale sunniviisil, pildistati ainult suurimat summa ja valetati toimumisaeg teiseks, aga nüüd tuleb kisendav lollikari üksteise mahitusel ise. Jube mõeldagi, mis saanuks, kui 1940. aastal olnuks olemas praegusaegne sotsiaalmeedia.
Muidugi kaugelt vaadatuna on lugu veidramast veider, sest miskipärast keskenduvad muu maailma ajalehed hoopis teistele teemadele. Võib-olla ei ole nad veel avastanud, et maailma juhib „tegelikult” ajakirjandus, nagu seda arvatakse Eestis. (Umbes nagu kes vaatab poliitkorrektseid ajaloofilme, võib arvata, et asjalood olidki nii, aga lugege tollaseid ajalehti või surkimata dokumente ning saate teada, et tollal võisid olla asjad hoopis vägagi naa.)
Õnneks juhivad riike alati keskmisest intelligentsemad inimesed, nagu järeldas Ameerika psühholoog, kes mõõtis 1946. aastal Nürnbergi peamiste sõjaroimarite protsessil kohtualuste IQ-d (mille skaala alumises otsas oli Julius Streicher, IQ 100, kes mõisteti süüdi ja poodi üles, ning ülemises Hjalmar Schacht, IQ 143, kes mõisteti õigeks ja lasti vabaks).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment