Kole igav koolitus. Üldiselt sama jutt ja samad kassipojapildid kui eelmine kord. Saan aru, et koolituse korraldajale läheb linnuke kirja, aga miks peab sedasi piinama mitutkümmend muut inimest?
Terve pärastlõuna kostab linna kohalt helikopterivilinat ja kauget muusikat. Kohalik leht näitab, et käimas on jälle paraad ja punalippe on nii et jube. Kuskilt ei paista, et paraadil oleks ka mingi eesmärk peale niisama enda liputamise ja normaalse elu häirimise.
Üks mu vanaema oli sügavalt veendunud, et ilusad võivad olla ainult need riigilipud, kus peal ei ole punast. Eesti, Soome, Rootsi eelkõige. Edasi peab juba hakkama mõtlema.
Eile oli korraks mõte, et võtaks täna tööle kaasa jalgratta ja saaks tulla töölt ära kesklinnast mööda, jõe äärest, aga hommikul sadas ja pärastlõunal (kui enam ei saja) kahetsen. Õhtul sajab jälle.
Ühel õhtul käib akna taga lehise otsas kaks roherähni. Kui olen roomanud teise tuppa fotoka järele ja üles otsinud teleobjektiivi ja selle ette pannud ja timminud fotoka seaded ka vajalikeks, näen ma isegi paar korda läbi pildiotsiku puu otsas rähni, aga oksad on ees, ei teravusta õigesti; enne kui jõuan ümber lülitada käsitsiteravustamisele, teevad rähnid vehkat. Olen muidugi kurb ja kõnnin teise tuppa akna juurde; kui tagasi lähen, märkan, et aknataguse saare otsa maandub kolmas roherähn ja vaatab. Ka tema lendab minema, kui objektiivi tõstmist näeb. Pärast üritan veenda, et vat just siis, kui sa kempsus olid, käis akna taga kolm roherähni.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment