E, 1616. päev: minutikontroll

Mõistus võidutseb: taimenimetust pune tohib nüüd käänata ka kui pune : pune : punet. Kui aasta-poolteist tagasi kuulsime, kuidas seda tuli käänata seni, siis muidugi pakkusime isekeskis, et nii võiks väänata ka muid sarnaseid sõnu, nagu hõbe, jume, lohe.

Teine tänane tõlkekild: there is no taxi service ~ „kus puudub taksoteenindus”. Inimkeeli: ei ole taksopeatust.

Kolmas: self-employed ~ „iseendale tööandja”. Seni on see olnud füüsilisest isikust ettevõtja.

* * *

Flyboys (2006) jätkub. Saame kohati naerukrampe, isegi kui siin filmis ei ole tuntud sõjasangarit, kes äkki kahetsema hakkab, aga on muidu napakas tegevus. Jutustab Prantsuse lennuväes teeninud Ameerika vabatahtlikest (enne seda, kui I maailmasõtta astus ka USA ise). Nimetan tursket lendurit Tammekännuks, sest et ta sarnaneb väga Eesti tummfilmi „Noored kotkad” (1927) kangelasele. „Noorte kotkaste” Tammekänd on muidugi usutavam. Nimetan väeosa ülema asetäitjat Crabtreeks tema suure sarnasuse tõttu „'Allo 'Allo!” politseinikuga ning nimetaksin ka väeosa ülemat ennast filmi „Les Visiteurs” rüütli nimega, kui mäletaksin ta nime*. Kehastab sama näitleja ja üsna samamoodi.

* Lühidalt cousin Hub, pikalt Godefroy Amaury de Malfète, comte de Montmirail, d’Apromont et de Papimcourt, fils d’Adelbert de Malfète et de Thibaude de Montfaucon.

Filmi süžee on täitsa jabur. Isegi nn montaaž on, mis kindlalt näitab, kui halva filmiga tegu (kaks aastat varem linastunud film Team America: World Police (2004) pilas taolist võtet kõvasti ja seal oli sellest isegi laul). Korraga on taevas lennukid, mida korraga taevas ei olnud, ja pahade omad on kõik tehtud puust ja punaseks, et vaatajal – keda filmitegijad nähtavasti peavad imbetsilliks – ikka selge oleks, kes on hea, kes paha.

Nagu ikka, on pahad hästi pahad (nt alati irvitav Saksa lendur Must Kull, kellel muidugi tuleb lõpuks pill pika ilu peale) ja head hästi head. Mõni esti pahaks arvatu osutub tegelikult heaks: varem saksa nime kandnud Ameerika lendur ei ole tegelikult Saksa spioon (vaid ainult pangaröövel, mis kuritöö see, eks ju), peategelane (kauboi) saab hüppes käimise eest medali ja lõbumajas kohatud neiu on seal tegelikult ainult juustu šokolaadi vastu vahetamas. Tunnen, milline määratu potentsiaal on lausel „Ma ei tööta siin, ma ainult vahetan juustu šokolaadi vastu!”.

Lollusest ja insenerimõtlemise puudusest raiutakse ühel lenduril käsi otsast ning üritatakse siis vaatajat veenda, et ka kapten Konkskäsi saaks lennukijuhtimisega hakkama.*

* Veneaegse kohustusliku kirjanduse mäletajad meenutagu propagandateost, kuidas vapper punalendur roomas talvituvaid siile süües 30 km omadeni ja pärast lendas puujalgadega. Soome lennundusajaloolane Hannu Valtonen kirjeldab, kuidas pärast Soome Jätkusõja lõppu paigutati Kesk-Soome Lapi sõja tarvis N. Liidu lennuväeüksusi ja üks lennuk eksis ära ja tegi kütuse lõppedes hädamaandumise. Põhjus lihtne: lennukit juhtis teine lendur kui tavaline, kellel olid raudjalad, mille järgi oli välja timmitud lennuki kompass. Jalad rauast – näitas õigesti; jalad rauata – näitas aiateibaid.

Paar kümnendit tagasi võeti Hollywoodi filmides pähe, et ei kehti enam jõu ja vastasmõju seadus – kuuliga pihtasaanu lendab teise toanurka, aga tagasilöök, mis klassikalise füüsika järgi peaks olema sama tugev, laskjat vastasnurka ometi ei viruta.** Siin filmis on mindud veel kaugemale, sest siin ei kehti ka üks teine massi ja inertsiga seotud loodusseadus, nimelt tsentrifugaaljõud. Taoliste manöövrite peale, mida filmis teevad sajanditagused moosiriiulid, pidanuks need kas lagunema või minema lenduril pilt taskusse või mootor välja surema*** või vähemalt lenduri põsed maa poole venima, aga näe ei! Õhulahingutes on kaamera pidevalt lennuki ninal ja kuigi taust (mis alati on muide sama, ka ülessõtkutud sõjatandri asemel on lokkavad põllud) annab mõista, et lennuk teeks nagu igasugu aerobaatikat, ei mõju lendurile miski jõud.****

** Ega elu ole film. Koolivennal K-l läks tehnilise rikke tõttu auto põlema. Kui kustuti ei töötanud, taandus ta ohutusse kaugusse ja ootas, millal toimub hirmus plahvatus nagu filmis. Plahvatus jäi tulemata, auto põles rahulikult vrakiks. — Samuti käis ükspäev FB-st [ja siis järgmine päev Postimehest] läbi õpetus, kuidas tunda ära, et vees hulpiv inimene upub (enamasti uppuja ei karju ega siruta käsi veest välja).

*** Esimeses maailmasõjas oli väga populaarne mootoritüüp rotatsioonmootor (kere külge oli polditud väntvõll ja propeller oli kinnitatud mootori külge, st pöörles kogu mootor), mis otseselt mingisuunalise kiirenduse peale välja ei surnud nagu reasmootor. Probleem oli hoopis selles, et bensiin voolas paagist mootorisse raskusjõul ning mõne manöövri ajal võis vool lakata.

**** Kui ma ei eksi, leiutati lenduriistme turvavööd alles 1920. aastatel. Varem istusid lendurid toolil kas lahtiselt või parimal juhul sidusid end kinni nööriga.

Pange hästi tähele ka CGI-tsepeliini gondlis olevat meeskonda, mis näeb välja nagu papist siluetid. Pagan, juba 1998 suudeti TV-sarjas From the Earth to the Moon teha sarnast võtet, kuidas näidatakse kosmoselaeva väljast ja aknast paistab, kuidas sees meeskond liigub.