P, 1615. päev: keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni

Filmid: Flyboys (2006; I pool, kohati väga koomiline)

Aknaraamil kõnnib põrnikas, kelle järgi panid soomlased ühele bändile nime. Peas tormlevad sellised mõtted:

1. Peaks haruldast külalist pildistama. (Ma põhimõtteliselt hädas loomi ei pildista – aja kokkuhoidmiseks tuleb neid kohe aidata –, aga põrnikal ei ole häda miskit, niisama kõnnib.)
2. Fotokal on ees parajasti 17–55 mm objektiiv, mille vähim teravustamiskaugus ilma vaherõngata on 35 cm, tuleb panna makro.
3. Kuigi makroobjektiiv on f/2,8, on see stabilisaatorita ja 150 mm, st sellega lambivalgel käe pealt ei pildista.
4. Vaja oleks seega välklampi.
5. Suure välgu otsa tuleks panna hajuti.
6. Hajuti paigaldamine on jube punnimine, kestab kaua.
7. Voodi all on makrovälk.
8. Makrovälku kasutasin viimati umbes aasta tagasi, ei tea, mis on saanud selle patareidest.
9. Proovime.

Vahepeal säästan lugejat mõtetest, mis mind tabavad, kui esiteks keeran makrovälgu kanderõnga kaitsefiltri ette kohale ja kinnitan välgu selle külge, aga alles siis taipan, et objektiivi varjuk on jäänud tagurpidi kohale ja katab täielikult teravustamisrõnga, ja teiseks, kui avastan, et ega varjuk üle kanderõnga maha ei tule, ning kolmandaks, kui kanderõngas tuleb lahti koos kaitsefiltriga ja löön viimase sisekülje kogemata vastu objektiivi serva.

Jätkame alles sealt, kui põrnik pildistatud ja õue aidatud (üks meie tolmuimejaist paneb iga maas kõndiva lülijalgse otsemaid pintslisse*) ning asun makrovälku taas kokku pakkima. Avan patareisahtli kaane ja mida ma näen: seal sees on tavalised akud, milles on laeng püsinud terve aasta!

* Kopipeist Eesti-blogist, august 2010:

Ükski ämblik ega kõrvahark ei ela kaua, kui ta peaks kõndima läbi X-i territooriumilt. Esimest korda ämblikuga kohtudes oli X alles kutsikas, tonksas korra ninaga, hüppas tagasi, tonksas teise korra, hüppas tagasi, vaatas hetke, siis – enne kui me jõudsime reageerida – hüppas edasi ja sõi ämbliku kähku ära.

Juuli lõpus juhtus, et vaatame, et koerad seisavad hilja õhtul mõlemad nurgas ja vahivad seina. No seinal ronib uimane kärbes. Kõnnib allapoole, X hüppab. Kärbes, loll, ronib veel allapoole. Ka Y otsustab lähemalt uurida, tonksab ninaga. Väga hästi tonksab, kärbes seina peal lai. Võtan paberi, pühin laiba seina pealt ära, laip kukub maha. Kiire sööst ja kadund see X-i kõhtu ongi.