Näen erakordselt halba tõlget, kus ei ole vaevutud isegi mitte püüda tabada enam-vähem õiges suunas. Soss-tõlkija on tuvastanud, et vajaliku valdkonna termineid sõnastikus ei ole, ja on siis kirjutanud tõlkesse need, mis on, ...mujalt valdkondadest. Pagan, uurinud vähemalt järele, millest jutt, ja kirjutanud lobeda ümberjutustuse, aga ei, nii palju temas tõlkijat ka ei olnud!
Lasin oma tänavuse kursuse rohkearvulistel osalistel kirjutada, mida nad kursusest ootavad. Päris mitu kirjutas, et nad tahavad tänu sellele kursusele hakata oskama seda valdkonda. Puuh... asjad nii lihtsad ka ikka ei ole. Eelseisval kohtumisel saavad nad siis kuulda, mida ma ise asjast arvan.
Kursusel on nii palju rahvast, et proovin tänavu esimest korda tagasisidetamisel järgida sama meetodit, mida ajalooõpetaja L kasutas meie küsimisel, ehk klassipäevikusse märgitud mustrit, mis mu töökoormust natuke harvendab.
Lõuna ajal postkontoris. Tulekul on kaks Amazoni pisipakki, ühes on matka-elektroonikavidin ja teises väli-optikavidin. Seega on põnev, kumb jõuab esimesena kohale. Nähtavasti teine.
Jõeluht on savini paljaks kraabitud, silt ütleb, et siia tuleb haljasala ja jalgrattatee(!). Huvitav, kas puhastusjaam ka valmis on, paar nädalat tagasi võeti rattatee sealpoolse osa keskelt ära seda poolitanud tõkked, seega suuremat veokiliiklust enam oodata ei ole. Neli aastat on seda ehitatud, kaua võib!
Ostame poest mustikakooki. Kui koertele rihmu kaela panen, märkan köögilävel pisut laiaks vajutatud mustika taolist asja, mida togin kinganinaga, mispeale see läheb katki ja määrib välja punakat plöga. Saan teada, et karp veel kinni, seega mustikas ei ole. Lähemal vaatlusel selgub, et „mustika” küljes on jalad, mis abitult vehivad. Puuk!! Seda siis üks koer tahtis nädala sees tagumikku vastu maad nühkida ja me mõtlesime, et äkki on ussid, ja tagumik jäi muidugi lähemast vaatlusest välja.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment