R, 1530. päev: ergas tumesinine

Sel nädalal on olnud selge ja hommikuti tööle sõites olen märganud punaselt sillalt avanevat paeluvat hommikuvines vaadet. Seega käristan end täna kohale pool tundi varem ja koos vajaliku objektiiviga. Üks praegusi padjaraamatuid on fotokompositsiooni õpik, vaja ju praktikas järele proovida. Sillalt on tööle ligi poolteist kilomeetrit; pakin fotokat kokku kõndimise ajal ja midagi maha ei pilla.

* * *

Tuvastan, et paljud tõlkijad (ja kindlasti ka mõni toimetaja) on pähe võtnud, et sõna significant vasteks tuleb alati kirjutada „märkimisväärne”. No jaa, üldkeeles miks mitte, las olla taoline subjektiivsust väljendav hinnang, aga kliinilises ja statistilises kontekstis saab seda objektiivselt mõõta ja seda nimetatakse seal hoopis olulisuseks („kliiniliselt oluline” ja „statistiliselt oluline”). Mõelge selle peale, mis saaks, kui asja siiski ei märgi: näiteks kui uuringul selgus, et X-i manustamisel paranes nii mitu patsienti ja Y-u manustamisel naa mitu (kus „nii” >> „naa”), aga me ei suvatse seda märkida – kas siis on see erinevus ikka märkimisväärne või mitte?

Nendest me üldse ei räägigi, kes üldse ei mõtle ja parandavad tekstis iga „olulise” „suureks”. Uuuuhhhh... Statistiliselt oluline võib olla ka väike väärtus. Selle asja nimi on silmaring.

Täna on kuulda, et mu saksa keel olevat 7. kursuse vääriline, aga oodatakse vaba kohta. Põnev ja üldsegi mitte võrreldav prantsuse keele 7. kursusega, mida ma ju nagu olen ära teinud, aga kui täna peatus mu kõrval auto ja prantslane küsis, kuidas ta Prantsusmaale pääseb, ja ma tahtsin öelda, et sõitku aga otse edasi, mõistsin öelda ainult „Vous... [pikk paus] ... [käeviibe, sest kõik vajalikud tegu- ja määrsõnad olid meelest pühitud] ... cette route.” Edasi nad igatahes sõitsid.

* * *

Poest porgandisalati hõlpsama valmistamise jaoks tehnilisi abivahendeid.

Surematu kunstiteosega Ronan the Pug hästi sobiv lilleseade