6.12.10

E, 1453. päev: bye-bye, kindad!

Lõuna aegu hakkan vaatama, et kuhu ma hommikul kindad pannud – laua peal ei ole, põuetaskus ei ole, külgtaskutesse ei mahu, kotis ei ole, tooli peal ei ole, laua all ei ole. Meenutan, millal ma viimati kindaid mäletan. Nuuh, jaama juures. Olin voltinud bussipileti kokku ja pistnud kindasse ning bussi vahetades vaatasin kindasse, kas pilet ikka alles. Edasi ei mäleta, kuigi pidanuks mäletama, kui paljakäsi bussilt tööle kõndisin. Kui ka õhtul ei leia, siis võib järeldada ainult üht, et raamatut lugedes panin kindad süles oleva koti peale ja bussist väljudes pistsin raamatu kotti, kindad kukkusid maha, kuhu need ka jäid. Kahju. Nii et õhtul Kirikmäe prisma juures bussi oodates – mille vältel tuleb 1. busse 3 tk ja 16. busse 2 – tuleb toppida käed külma pärast tasku.

Nüüd on kaks võimalust, kas panna mööda käsivarsi ja üle õlgade kinnaste külge pael nagu vanasti väikelastel või kuue külge ketid nagu Saksa Ordu XIV sajandi sõjamehel, et ta mõõka, pistoda ja väliskiivrit* ära ei kaotaks (vt David Nicolle, Teutonic Knight 1190-1561, Oxford: Osprey 2007 (Osprey Warrior 124), tahvel D ja selgitav tekst lk 60).

* Selline, mille seest jõid saksa sõjamehed „Maleva” filmis õlut. Viidatud värvitahvli järgi kanti selle all väiksemat, pea küljes rohkem kinni olevat kiivrit. Muude allikate järgi kaalus taoline pottkiiver umbes 12 kg ja ma hästi ei saa aru, kuidas sai kuue küljes olev väike kett selle mahakukkumist takistada. Võib-olla muidugi, et rüütlitele meeldis rüü rinna küljes kette tilistada, nagu Otto Borsti andmeil (Alltagsleben im Mittelalter, Frankfurt am Main: Insel 1983, lk 106) olnud XII saj Reini-äärse kandi rüütlitel moes lokkis juuksed, mis tähendas seda, et rüütlid võtsid sõjaväljale kaasa lokitangid (calamistrum).

Laupäeval olin teinud kuukaardi tasuvuskalkulatsiooni pisut valesti, kui ma teeks jõuludeni jääva kahe nädalaga vähemalt 30 bussisõitu ehk päevas keskmiselt 1,8 korda (nädalavahetused kaasa arvatud), tasuks kaart ära.

3 comments:

roheline papagoi said...
This comment has been removed by a blog administrator.
AV said...

Samas mis kasu on randmekummist, kui kindad kaovad siis, kui nad ei ole käes. Kaalun võimalust, kas saab kindaid kuidagi haakida (neil on kummalgi aas ja ühel väike karabiin, millega saab kindad kinnitada kokku) jopekäistes olevatesse aasadesse, millega muidu kinnitatakse kohale voodrikäised.

Asenduskindad on küll kulunud, aga neil on mõnus pikk (u 10 cm) randmeosa. :)

roheline papagoi said...

Eiei, sellise kummiga, et kui kindad käest võtad, siis jääb kumm ümber randme ja kinnas selle otsa tolknema! Nagu kaelataguse kummi lühivariant. Mul ainult see mure, et kui väga ära harjun, et kindad mu külge ripendama jäävad, siis kaotan järjest ära kõik need, millel turvakummi pole :)