N, 1415. päev: ajaarvamisest

Mis kasu on 6.30-ks helisema pandud kelladest, kui ärgata alles kell 7.45, aga vaja on teha ikka samad hommikutoimetused? Siis ummik ka. Tulemuseks on muidugi see, et Kirikmäe suursaalist M6 bussiga möödudes näen akendest pahaendelist pilti, et üldkoosolekul juba ammu hoog sees ja inimesed kuulavad hoolikalt. Kõnnin siis peatusest kohale ja eks jah saalis M6 käinud teavad selle kavatist, et uks on saali tagaseina keskel ja kõnelejale kole selgesti näha. Hiilin paremale taharitta, aga see on täiesti täis (ja pealegi jälgib kõnelev direktor mind silmadega), mispeale tähtis juhtkonnategelane P viitab, et mingu istugu ma saali keskele. Tänatud, et mul jätkub siiski julgust kogu kuulajaskonna mitmesajast silmast jälgituna läbi kõndida kogu saali tagant (seal saalis istub rahvas vastastikku nagu Inglise parlamendis ja kõneleja on ridade vahel ühes otsas, nimetagem seda esiotsaks, ja kuigi uksepoolne külg on nagu tagasein, on see kõigile kuulajaile hästi näha). Seega maandun ma tänavapoolsesse külge. Ja õigesti teen, sest kui direktor kõne lõpetab, siis tuleb tema istuma just sinna, kuhu P oli viidanud, kõneleja vastu taharitta. Ehk siis see oli nagu direktsiooni laud. Puhh.

Selle kahe minuti sees, mil mul on õige piinlik – siis tuleb veel inimesi; mõtlen kergendusega, et teatud meeskooris saaks siis neile üle anda häbistava punase tormilaterna (mida viimane saabuja pidi kandma kogu ürituse, sh kontserdilaval)* – leian meetodi, mida saaks kasutada järgmine kord. Nimelt on M6 kahes seinas (ütleme, et tagaseinas ja lähima tänava vastasseinas) tõlgikabiinid, mille taga on koridor, mille üks ots avaneb saali kohe akna alla ja teine ots fuajeesse ukse taha. Täna olid need lahti, sest seda kaudu kostis ukse taha direktori kõnet. Oletatavasti saaks nende koridoride kaudu päris märkamatult kohale ilmuda, kuigi tõlkekabiinide lahtiste uste kohal tuleks vast maas roomata, sest koridori välissein on klaasist ja ukseavadest üle libisev siluett oleks näha. Võtame teadmiseks.

* – Ühes teises meeskooris oli ajaarvamine, et kõik koori üritused öeldi algavat veerand tundi varem, et ka akadeemilise veerandiga jõuaks. Seda nimetati „kooriajaks”, näiteks „olge kohal kell 18.45 (kooriaeg)”. Lause tavaliselt jätkus: „...see on 19.00 (kiviaeg)”. Nimetus „kiviaeg” tuli sellest, et Kivi-nimeline laulja polevat ükskord kooriaja süsteemist aru saanud ja nõudnud selgitust.

Aga midagi ma kaotanud ei ole, sest täpselt samavõrd, kui mul jäi algusest juttu kuulmata, läheb koosolek ka üle. Midagi põrutavat teada ei saa peale selle, et vaheajal loen ajakirja Aviation Week & Space Technology 6. oktoobri numbrist uudist, et 8. oktoobril laseb Venemaa üles Sojuz-raketi, millel on enneolematu uuendus: digitaalne pardaarvuti! !! Loen selle koha umbes viis korda üle, kas nägin õigesti, ja korra kontrollin ka, et jutt on ikka 2010. aastast, siis järgmises lauses öeldakse selge sõnaga, et jah, seni (üle 30 aasta) on Sojuze juhtinud analoogarvuti! Kõigile neile, kes kiidavad Vene kosmosetehnika enneolematust, tähelepanuks, et esimene Ameerika mehitatud kosmoserakett, millel oli digitaalne pardaarvuti, oli 1960. aastate keskel Gemini (st Ameerika kosmoserakette on juhtinud digitaalarvuti juba 45 aastat). (Õigemini oli digitaalarvuti juba mandritevahelisel tuumaraketil Polaris, aga see oli väga palju lihtsam – pardaarvutite evolutsiooni Apolloni kirjeldab raamat Digital Apollo: Human and Machine in Space Flight.)

Kes huvi tunneb, kuidas elab minu joodiknaaber, siis täiesti elab! Kõigub seista all fuajees liftide ees, mistõttu seda nurga tagant tulles nähes kõndisin joonelt tast mööda trepile. Pikk trepist ronimine on igatahes meeldivam kui temaga samas liftis üle minuti hinge kinni pidada ja ta sõimu taluda.

Ka täna sülgab pangaautomaat mu kaardi midagi tegemata välja. Veel hullem, Amazon teatab, et makse ebaõnnestus. Arutame seda isekeskis ja otsustan minna kohe hommikul panka asja uurima.

Jätkub Genis lähimate sugulaste-hõimlaste liitmine peale ühe, kellest ei ole teada, kas ta tahab ilmarahvale avaldada oma eestistamiseelset perekonnanime. Mõni hiljuti Genisse tulnud hõimlane ei ole teadnud, mida tähendab valik living/deceased, ja on usinasti sisestanud ammu lahkunud sugulasi elavatena, nii et nende liitmisel tuleb käsitsi üle kinnitada, et vastuolulisest teabest on õige see, et nad enam ei ela. Alles see oli, kui augustis saatis Geni meeleteuletuse, et varsti tuleb vanatädi tütre sünnipäev, äkki saadame talle kingi, kuigi ma täitsa selgesti mäletan, et käisin ligi üheksa aastat tagasi ta matustel, ja samuti seda, et ma olin ta surmadaatumi märkinud ka Genisse, kust see on nüüd kadunud ja ta märgitud elavaks. Saan ka teada, et naabrimees L on mulle first cousin's husband's grandmother's husband's first cousin twice removed's ex-partner's nephew ja parim kooliaegne sõber sister-in-law's second great uncle's wife's second great nephew's wife's brother.