Hommikul härmatis katustel ja kõrvalmaja parklas kaabib juht usinasti tuuleklaasi jääst puhtaks.
Et ma hommikul vallamajja ei jõudnud, uurin internetist, mis kell neil lõuna lõpeb. Saan teada, et täna on vallamaja üldse kinni!
Tööl on tunda, mida on teinud kaks nädalat peaaegu ainult käsitsi kirjutamist tippimistäpsuse ja -kiirusega. Eks see ole nagu viiulikunstniku harjutamine, kaheksa tundi päevas. Osalen tehnikaasjade arutamise koosolekul, mille eel küsib osakonnajuhataja, kellega ma keelekursusele mineku eelsel reede õhtul just olin rääkinud, et ah kursuselt tagasi, nüüd võime rääkida prantsuse keeles. Vastan, et palun. Jutt on siiski inglise keeli, aga pärast lõppu küsib osakonnajuhataja kursuse muljete kohta ning pean vapralt vastu umbes kaheminutise vestluse. Jess.
Korteriukse alt on sisse topitud silt, kus rahvaloendaja teatab, et tuleb täna õhtul ankeedile järele. No selgub, et ta on enne mu tulekut ära käinud. Seega tuleb minna ise vallamajja viima. Lahe, ankeedile on trükitud, et see peab olema vallamajas 24. oktoobriks, mis on pühapäev; esmaspäeval, 25. X on vallamaja kinni; ja sildil seisab, et viimane kuupäev, mil ankeet peab kohal olema, on 28. X.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment