R, 865. päev: Spartak, AKSK ja laulvad hiired

Laiendasin hiljuti oma objektiiviparki. Tellimusest on kulunud just sedapalju aega, et võib objektiivi saabumist iga kell oodata. Et olen hommikul linna teises otsas ja eile õhtul tööl meil ega aadressiraamat ei töötanud, vean end enne kukke ja koitu tööle selleks (ja ainult selleks), et saata valvelauda meil (ma nende aadressi peast ei mäleta, et saaks saata korterist), et kui GLSi mees tuleb, aga mind ei ole, siis palun võtke vastu. Kirjutan selle kogunisti prantsuse keeli! (Babelfishi osalisel kaasabil.) Siis uuesti bussi peale ja linna teise otsa.

Prantsuse keeles saame vaadata kontrolltööd ja olen saanud kogunisti kokku 65 punkti. Tore-tore. Minu viielauseline suuline esinemine andis koguni 19 punkti ehk üle kahe korra rohkem, kui sain kolme lehekülje grammatikaülesannete eest, kus ei olnud täiesti õigesti ühtki üksikülesannet. Üks, asesõnade veidra paigutuse ülesanne oli kogunisti täiesti vale. Teadsin, et seal tuleb kasutada üht vigurit prantsuse keele ammendamatust vigurivaramust, aga – nagu selgus – valesti mäletasin; ühes teises ülesandes tuli kasutada sama tarindit, mida ma kirjutasin ebakindluse leevendamiseks pisut teistmoodi, et äkki läheb kahest üks täkkesse. Peaaegu läkski, kui ma poleks üht pisisõna vahelt ära unustanud.

Suulisest tekstist arusaamine on ootuspärane, 2/3 asju õigesti (tunnistan, et osa vastuseid on suhteliselt huupi, sest ma ei saanud aru, mida küsiti, ega seda, mida tähendavad vastusevariandid). Näeme täna sama teksti paberil ja no ikka on täitsa õudne, täis kujundeid, mida ma mitte kunagi kuulnud ega näinud ei ole. Võrrelge näiteks, et teeb inimene esimesi tutvusi eesti keelega ja ta peab aru saama, mida tähendab „Kört-Pärtli särk”.

Arusaamine kirjalikust tekstist on samasugune, sest kogu kursus näib ülejäänud õppurite (kes kõik on samast suurest asutusest) ampluaa tõttu keerlevat avaliku halduse, poliitika ja sotsiaalala ehk minu jaoks surmigavate teemade ümber. (Kahtlustan, et prantsuse tehnikakeelt, mida mul oleks vaja, lihtsalt ei ole üldse olemas.) Vähene sisu, mis tekstis on, on maetud lennukate tiraadide alla, millest siis peame leidma, kas tiraad A tähendab B, C, D või E. Imekombel on sisetunne tabanud enamiku täkkesse.

Kirjandis on vaene õpetaja üritanud parandada, mis jaksas, aga no kes käskis jätta nii kitsa reavahe?! Ja kui ta arvab, et neist parandustest on kellelegi muule ka kasu peale ta enda – sest kontrolltöö korjatakse kohe tagasi ja parandusi ära kirjutada ei jõua – siis valesti arvab.

Edasi jätkub tund, ja kui ma oleks teadnud, kui masendavaks see kujuneb, siis oleks ma tunni parem vahele jätnud. Nimelt on lugemise ja arutamise tekst teemal, mis meenutab mulle valusaid isiklikke läbielamisi, mida olen kõigest väest püüdnud unustada, ning pärast vahetundi ja ungarlase ettekannet maailma suurimast kuumaveeallikast, mis asub Ungaris, kus supleb miljon inimest aastas ja mille vesi sisaldab muuhulgas diatomaarset koobaltit (Co₂), on teise poole lõpus kuulmisharjutus (kuulame raadioteksti kaudset kõnet ja teeme sellest otsese), mis sedavõrd masendavalt arusaamatu, et mõtlen, et kui kiiresti tegutsen, siis äkki saaksin eile saadetud koolitustaotluse veel tagasi võtta ja asendada seal rea, et soovin järgmiseks õppida kursusel FR 7, reaga, et soovin lasta kontrollida oma saksa keele taset ja minna sellele vastavale kursusele (mis mu nigela grammatikaoskuse tõttu on vast väga talutav) või alustada näiteks hoopis türgi või läti keele õpinguid.

Ainsad kaks lõbusat seika on need, et kui ungarlane mainib ettekandes turvast (la tourbe), siis sunnib õpetaja teda teistele prantsuse keeli seletama, mis on turvas, ja kes sõnastikust ei vaata, nendel on kuni tšehhi M küsimuseni, kas seda kasutatakse ka aianduses, suur segadik. Aga poolakat aitab äratundmise selguseni tuua alles tšehhi B saksakeelne selgitus, et Torf, mille peale poolakas rõõmsasti hüüatab: „Ach, Torf!”

Ja teine on see, et rõveda kuulamisharjutuse esimeses lauses mainitakse Moskva Spartaki jalgpallurit ja õpetaja näitab, kuidas prantsuse keeli Moskva kirjutatakse, ning küsib, kas keegi teab, kuidas on Moskva elanik. Saame teada, et moskoviit, moscouvite, mille peale ungarlane puhkeb mürinal naerma. Õpetaja küsib, et kas sellepärast, et vite nagu väga kiire, aga ungarlane vastab, et ei, Ungaris pilgatakse moskoviidiks vanameelset kommunisti.

* * *

Kesklinna ainsast fotopoest 77 mm UV-filter (unustasin objektiivile kaitsefiltri juurde tellimata – ja kaitsefiltri vajalikkusessse usun ma kõvasti pärast seda, kui suvel (juulis) lajatas õlal rippuva statiivi pea kaelas rippuva fotoka objektiivi). Müüja vist ei ole elu sees 77 mm filtrit müünud (ja selle fotopoe hinnataset arvestades ei ole see üldse imelik), sest ta küsib üle, kas ma tahan "tavalist" või PL-CIR-filtrit. Esiteks on PL-CIR-filter ja UV-filter kaks väga erinevat asja ja teiseks 77 mm filtreid lihtkasutaja objektiividel ei ole, seega peaksid neid küsima inimesed, kes fotoasjast üht-teist teavad ja kelle jaoks PL-CIR- ja UV-filtri ühte patta panemine lihtsalt jahmatab.



Kesklinnas on vat sellised jõulukaunistused, koondnimetusega „Kaks karvast kera”. Pimedas nad ka helendavad.

* * *

Arutelu koerakeele teemal tekitab huvi, mis sagedusvahemikku koerad kuulevad (leian, et kuni 45 kHz). Sellest edasi leian, et kassid kuulevad kuni 85 kHz – ja milleks: et ikka hiiri paremini kuuleks. Ja kui kõrget häält hiired suudavad teha? Tipin guuglisse sõnad mice ultrasonic ja vat mis leian: hiired laulavad, ja üldse mitte ainult filmis Babe, vaid ka päriselus! Leitud teadusartikkel on siin: link.