K, 863. päev: neli või null O-d ehk kõik, mida antakse ülevalt

Terminiseppadelt tuleb vastus, et nad otsustasid kasutada termini referentlaboratoooorium loomiseks Eesti õigusakte, kus on referentlaboratoooorium. Ja et vähem ametlikus kasutuses võib ju labor öelda ka.

Aga vaadake, Eestis on rohkesti laboreid, millel on suisa ametlikus nimetuses sõna labor ja mitte laboratoooorium. Lööge Google'isse sisse kesklabor või ühendlabor ja vaadake. Või lugege vereseadust või nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, mis näitab, et ei ole see tundmatu seaduseloojatelegi.

Kahtlustan, et üks eelistuse põhjuseid on see, et tõlkepõhises ehk elukauges ESTERMis on ainult pikk variant, millele on juurde pandud koguni silt, et eelistermin, nagu see on kõigil sünonüümideta terminitel.

Märgin oma kommentaaris kuubis, et mõeldagu selle peale, mida arvab erialainimene, kellele terminit referentlaboratoooorium sisaldav õigusakt on suunatud – kui seaduselooja ei ole võtnud vaevaks end kurssi viia isegi mitte sellega, kuidas erialainimesed ise asju nimetavad, siis mida üldse asjast loota?

Ja see tunne meis tiheneb üha.

* * *

Lõuna paiku saan vastuse, kus jätkatakse põhjendamist, miks vanaaegne termin on õige ja hää. Seekord – mõtelge! – viidatakse Euroopa Liidu õigusaktile, mille sõnastus on teatavasti paratamatu ja püha ning imettegev.

Mida oligi tarvis tõestada... Loobun edasisest vaidlemisest.

Mu arust on kogu selline terminitöö, et paneme ametisse sõnatundjad terminoloogid, kes siis hakkavad ütlema, kuidas asjatundjad peavad asju nimetama, lähenemine täiesti valest otsast, sest nad näevad terminites ainult sõnu...

...mida kasutati heal juhul ainult üks sugupõlv, aga halval juhul terve sajand tagasi (re: tuntud sõnastik). Aga sisu nad valdkonda tundmata ei mõista. See, et spetsialistide enda terminikasutust isegi mitte ei vaevuta järele uurima, on mu arust paras vaimupimedik.

Kui õhtul töölt lahkun, on all kohvikus mingi suure ja maja ette pargitud autode suuruse järgi tähtsa asutuse pidu. Kemmergus heljub ebatavaliselt magusate lõhnaõlide aroome (maja töötajad ning tudengid – kellele ülikool peab maja saalis mingeid loenguid ja keda tavaliselt näeb all fuajees või kempsus, kus nad sageli vett ei tõmba (võib-olla on see siinses ülikoolis kombeks – if it's brown, flush it down, if it's yellow, let it mellow), ja kelle jaoks on fuajeesse pandud silt, et kogu majas on söömine ja joomine keelatud – nemad selliseid lõhnu ei kasuta). Fuajeest kostab lõunamaiseid bongorütme (päeval veeti kohale ka potipalme), trummid on paigaldatud just kella juurde ning äramineku fikseerimiseks kaardiga selle juurde tungida tuleb mul otse trummimehe eest läbi. Tema ees tantsiskleb seltsimees, kes kraabib pulgaga kõrisevat vaasi käes ega taha mööda lasta.

Ja ka Bloggeri kinnitussõna on praegu notsly. Väga sobilik.