Hommikul on kinnitamiseks üks erektsiooniravimi dokumendi tõlge (c'est la vie), kus selle toimemehhanismi väljaselgitamisel võib sõnastikust leida senitundmata inimkudesid, mis kõlavad põnevalt, aga kahjuks ei jää meelde.
Kolmveerand kahe paiku lõunale (SCH-maja, sealiharibad friikartulitega) minnes märkan NHE-maja trepikojas ja fuajees tohutul hulgal alla kahekümneseid neidiseid (vähemalt sada), silt ütleb, et ülikooli (siinmaal on siis ülikool juba olemas!) keeleteaduskonna sisseastumiseksamid. Sekka paar noormeest kah. Kui tagasi tulen, on noorsugu kadunud, alles on kuhjaga prügikastitäis tühje limonaadipudeleid ja jäätisepabereid.
Õudne palavus, 194. bussis on sees vist küte, seal on õudne. Korteris näen, et kraadiklaas on käinud üle 30 kraadi (31,2°), mis on aga Eesti oludega võrreldes tühilugu (no ja vaala siin ka ei ole). Ajab üles lillkapsa ja muude köögiviljade sarnaseid pilvi, tõuseb kõva jahutav tuulgi, aga äikest ei tule. Ärkan öösel kuumuse pärast kaks korda üles, ehkki rõduuks on lahti ja olen tekita. Alles kuskil kolmest läheb pisut-pisut jahedamaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment