R, 4126. päev: õudus

Täna juhtub õuduste õudus: jalutamast tulles kuseb Št lifti.

N, 4125. päev: asine tohter

Täna siis kauaoodatud kohtumine asisema gastroenteroloogiga. Vastuvõtt küsib, et kas teate, et olete tund aega varem kohal. Tean ja ootan. Räägime tohtriga 40 minutit, ta vaatab ka korralikult läbi ning sedastab siis, et tõenäoliselt on mu n-ö väikesed palavikud mingist bakter- või viirusinfektsioonist, mitte sapikividest. Et muidu võib juhtuda, et võtate need ära, aga siis selgub, et palavikud jätkuvad. Ütlen, et mul on infektsionisti juurde juba aeg kinni pandud.

Ka täna on mul jälle see va väike palavik, et nagu kraadiklaas palju ei näita, aga haige tunne on.

Tohtril on seina peal mitte siseelundite plakatid (need on tal laua peal), vaid hoopis Rooma arhitektuurist. Ühtki arvutit kogu kabinetis ei ole, ta kirjutab haigusloo käsitsi, sekretär kirjutab arve blanketile ka käsitsi.

K, 4124. päev: Victor!

Teetööd jätkuvad, maja ees on hommikul juba kaks auku ja kaevatakse muudkui edasi. See on hullem kui Talina linn, oktoobris saab algusest kaks aastat. Vahepeal juba arvasin, et sai valmis, sest kõnniteedel on uued äärekivid ja must asfalt peal, aga ei.

* * *

Helistab peidetud eranumber ja küsitakse Victorit. Ütlen, et ma ei ole Victor ja kahju küll, aga teisest otsast jäädakse kindlaks, et just sellel numbril on vaja helistada, et ta on selle arsti sektretär, kes võtab 3. IX vastu Victor … …-i [kaks prantsuse nime], ja arst käskis helistada ja küsida, kas sobib uus aeg homme. Taipan, et öeldud kolm prantsuse nime on tegelikult see, kuidas on kirja saanud minu perekonnanimi, mida üritasin aega kinni pannes deklameerida prantsuse foneetilise tähestiku abil (mille olen maalinud kalendermärkmiku taha, teate küll, Anatole, Berthe, Céléstin jne). Prantsuse foneetiline tähestik koosneb ainult eesnimedest ja juhtumisi on mu perekonnanime kolm esimest tähte selles mehenimed. Ruumilise hambapanoraami aja kinnipanemisel küsiti sünniaega, kui nime deklameerimine läks liiga keerukaks, ja nad said selle järgi rahvastikuregistrist nime kätte.

T, 4123. päev: teisipäev

Ei mäleta.

E, 4122. päev: esmaspäev

Arst vaatab sapikive teist korda. Kohal ¾ h varem, saan ½ h varem ette ja kui äratulekul oleks takso tulnud tõesti 3 minutiga, nagu lubati, jõudnuksin tööle hilinemata (kuigi olin ametlikult ära küsinud). Saan teada, et kivid kasvanud ei ole; antakse saatekiri magnetuuringule.

Hommikuse kahe taksosõidu parameetrid (kodust arsti juurde; arsti juurest tööle) – nagu kogetud, sealt tööle head tangentsiaalset bussiühendust ei ole:

• Linnulennul keskmine kiirus 15,57 ja 16,64 km/h
• Teekonna keskmine kiirus 18,24 ja 21,45 km/h
• Teekonna keskmine kiirus koos ootamisega 18,24 ja 8,35 km/h
• Teekonna kõverus 17% ja 29%*
• Ärasõidu takso tellimisel ütleb rakendus, et takso on 3 min kaugusel. Tuleb 18 min pärast ja ta ei tea, et ma tean, et ta käis vahepeal 2,55 km kaugusel tanklas.

* Ükspäev avastasin, et minu koolitee oli peaaegu sirge, aga vennal väga kõver. Vahepeal oli suur tehas, ta pidi minema sellest ümber; teiselt poolt ei olnud siis tänavat ja ka praegu oleks pikem. Üldiselt oli tema koolitee ohtlikum, sest see suur tööstuskäitis oli ühes kohas mõlemal pool tänavat ja nad vedasid tsehhide** vahel asju üle tänava, tolleaegsete algeliste kahveltõstukitega, millel oli küll äge kiirendus, aga tagasihoidlik rool ja pidur. Sealsamas tuli minna ka üle tänava, kus oli ka muud liiklust, mis suundus teise suurde tehasesse, peamiselt veoautod ja bussid. Mõnikord veokid kihutasid, näiteks nägin kooli minnes kord eemalt, kuidas sealse tehastevahelise tänava lõpu nürinurgas keeras autokraana nii, et seesmised rattad tulid maast meetri (!) lahti. Muidugi oli seda kaadumiseks vähe, juht vahest ainult ehmatas, rattad maandusid ilusti ja sõit jätkus. Peale selle olen ka näinud, kuidas hooga libedale tänavale keeranud KamAZ (ilmselt KamAZ-5511, tühimass 8,9 t, pikkus 7,13 m, esi- ja tagatelje vahe 4,16 m) libises ümber püsttelje 360° ja jätkas sõitu soovitud suunas. Google Mapsi satelliidifoto järgi on sõidutee selles kohas 9,4 m lai ning siis kasvasid tänava ääres ka puud.

** Mingi uue keeleraamatu uskumatul väitel vene päritolu sõna. (Tgl keskülemsaksa keelest.)

Maja ees jätkub tee-ehitus, kärpide v rottide mängumaaks olnud kuhilast on võred paigaldatud tagasi tänava äärde.

P, 4121. päev: tore pühapäev

Üle mäe linnupargis. Esimene esineja on rüütelviu Mo (temasuguseid on pargis olnud mitu; võimalik, et sama liiki lind tegutseb ka ühes „Midsomeri mõrvade” jaos (S6E5 Birds of Prey), kus üritatakse jätta mulje, nagu liik Inglismaal elakski). Teine on tuttkarakaara Calli, kes üritab rekvireerida ühe väikelapse veepudelit, jättes tema riidest ahvi puutumata. Siis lendavad järgemööda kalkunkondor Loki [loːki], savanni-kaeluskotkas Jimmy ja valgepea-merikotkas Phoenix, kinda pealt näidatakse alati pahurat kivikakku Einsteini ning ka pärdikunäolist pagukakku Nerot ja alati ülifotogeenset kassikakku Lottet (kui õigesti mäletan, on mu FB-taustapildi öökullisilm just Lotte oma ning vist 2015 näidati fotoseminaril Lottet eraldi 20 minutit ja tegin u 200 fotot ning mõtlesin, et neist jääb järele vahest nii 20, aga jäi ligi 60, üks parem kui teine). Lõpuks lendab pargi osavaim lendaja, kaelusronk Brax.

Mul õnnestub saada mitu korda ristilapse hoosulgedega mööda pead ja mööda objektiivi, üks kord ka laialt mööda päikseprille. Etendus kestab 45 minutit.

Siis matk torni otsa, kuhu ükskord põikimatkal sealt mööda ei viitsinud minna. Linnas söök joa ääres; seal on herilased ja toredad koerad. Siis jäätisekohvik ja üle mäe tagasi.

L, 4120. päev: tore laupäev

Naaberlinnas.

Kunagise Kangruoja säng on tähistatud tunglemistõketega. Nimest hoolimata elasid Kangruoja ülemjooksul parkalid, kes solkisid sedasi kogu kesklinna tarbevee (kuigi Colmaris oli veel hullem, seal solkisid linna läbiva oja mitte parkalid niisama haisvate jäätmetega, vaid haiglad haisvate ja nakkuslike jäätmetega). Ei saa aru, mis toimub ja miks me ei saa üle oja, et jõuda kohvikusse. Passime mõne aja, tulevad mingid suurte motikatega vennad. Mõtlen, et mingi ümbermaailmareis vms, aga nad põristavad minema ja siis tuleb hulk aega vaikust, aga tõkkeid ära ei võeta, rahvas seisab edasi. Vahepeal tuleb mitu satsi politseinikke jne, siis jälle ei juhtu midagi.

Kõnnime piki tõkkeid edasi, kaubamajade juures Siimu tänaval olen kätte saanud interneti ja sealt teada, et kohe-kohe algab mingi üle riigi kuulsa velotuuri etapp. Kohe hakkabki tulema kaameraautosid igasuguses asendis küljesrippuvate kaamerameestega, mõni vahib kaameraga ettepoole, mõni tahapoole, tohutult autosid, mille katusel vähemalt viis jalgratast, siis tropp jalgrattureid ise, siis veel tohutult autosid jalgratastega katusel – ma ei liialda, igal ratturil näis olevat isiklik tugiauto ja kokku vähemalt kuus jalgratast –, siis veel kaameramehi, politseiautosid ja kaks kiirabi. Ainult kraanat ja tuletõrjet ei ole. Etapp suunduvat kuhugi lõuna poole; ilmselt on maanteed kinni, hea, et tulime rongiga. Inimesed teevad endist pilti aia taustal, millest ratturid möödusid.

Pärast poes ja mul on vaba aega. Tahan osta antikvariaadist Harzi raudtee-eelseid kaarte, aga need on kastis antikvariaadis laua all ja ma sinna kotiga ei mahu. Veedan ligi tunni elektroonikakaubamajas skannitud pilte välja printides; masinast lõpeb paber, seda käiakse vahetamas, muudkui ootan.

Kella kõrts.

R, 4119. päev: reede

Juba!

N, 4118. päev: tööle

Vaatan hommikul meili ja näen, et maksuamet on mu tõendiga rahul.

Tööle; haiguspuhkuse ajal süvenesin peale kauge küla topograafia ka kanderaketi Saturn V II ja III astme asendi peensustesse.

Brauser ütleb Riigi Teataja veebilehe peale, et see kasutab vanaaegset tehnikat. Teates on sõnad some vintage web tech ja older technology. Heheh.

K, 4117. päev: kiri

Saadan maksuametile viisaka 4-realise kirja ning töökoha tõendi skanni, mis ütleb, et töötasult lähevad maksud maha küll, aga mitte riiklikud.

T, 4116. päev: ajaloolisi pildikesi

Kodus haige. Skannin E isa negatiive. Leian uunikumi 1960. aastatest [1963], kus olustiku järgi on üles võetud külaskäik E ema sünnikülla, kohtumine sugulastega ja pärast kõik sugulased koos ja perekonniti üles võetud maja ees. Tuleb lasta välja printida ja saata E emale, E ei ole neid pilte kunagi näinud. Selgub, et selle nimega küli on maailmas ainult üks, Google Mapsi satelliidifoto laseb paigaldada külavaated ja mõningase mõtisklemise peale (majaesise fotodel on aed, värav ja kolme järgmise hoone nurk) arvan leidvat koguni E vanemate maja. See on peatänava ääres.

Unustasin eile maksta eilse tähtajaga arve. Avan õhtul E arvutist veebimeili, et kopida sellest arve number pangaülekande selgitusse (mu oma arvutist IE ega Chrome enam ei tööta; peab uurima, kas äkki Firefox või Opera töötab), ja märkan, et olen täna saanud meili maksuametilt. (Vaatan n-ö põhimeili harva, peamiselt arvete tuleku paiku kuu alguses.) See veider maksuline olukord, kus inime saab ühes riigis väikest maksustatavat tulu ja enamiku tulust saab teises riigis ning see enamik ei ole kummaski riigis maksustatav, on esimeses riigis ne položeno ja iga jumala kui aasta käitub maksuamet sellega isemoodi. 2007, kui pidin selle esimest korda märkima tuludeklaratsiooni, helistasin maksuametisse ja küsisin, mida pean tegema. Sealt selgitati, et maksuametit huvitab ainult maksustatav tulu ja ma märkigu deklaratsiooni ainult riigis A saadu. Mida olen ka teinud. Mõni aasta on helistatud ja veider asi üle kontrollitud, mõni aasta olen pidanud maksma juurde, mõni aasta on makstud tagasi, iga kord ise summas, kunagi ei tea, mis sealt tuleb, ehk nagu ütleb vanarahvas, nagu väikse lapse tagumikust. Vahepeal olen riigis B sattunud mingisse erivalimisse, kes peab maksuvabast tulust hoolimata täitma tuludeklaratsiooni, kus riigis A saadud maksustatav tulu on alla künnise, mida peab märkima, ja riigi B kohta tuleb märkida, et see ei ole maksustatav, st saatma 30 lk pabereid asja ees, teist taga. — Nüüd siis meil. Nõutakse riigi B maksuhalduri tõendit, nädala jooksul. E soovitab, et saatku ma neile paber, mille andis töökoht riigi B tuludeklaratsiooni juurde. Selle skann on mu pildiarhiivis, homme saadan.

E, 4115. päev: ummik

Koduloouuringud jõuavad ummikusse. Olin avastanud seni läbikaevamata teabeallika, armulaualiste nimekirjad, kust aimdub, kellel oli millal kes teenija. Kui teenija oli olnud ametis veel pärisorjuse ajast, oli ta tõenäoliselt olnud härra pärisori ja teda nimetati isanda perekonnanime ja oma eesnimega, endal tal perekonnanime ei olnud. Samamoodi meetrikas endas (sünnid, vaderid, surmad, harva ka abiellumised). Pärast pärisorjuse kaotamist hakkasid ilmuma lihtrahvale perekonnanimed (ning eesti pihtkonnas hakati lastele panema samasuguseid eesnimesid kui saksa omas); teenijatega läks mitu aastat inertsist edasi vanamoodi.

Aga siis 1834 tuli kirikuraamatute pidamise kohustus, raamatus kirjas olema pidanud asjade veerud olid ette trükitud, armulaualiste loetelud kas kaovad või on ees- ja perekonnanimedega, aga ametita, nii et see kahjuks ei ütle midagi, kes oli kelle teenija. Nii et ametlikult põhjalikumas raamatus võib olla vähem teavet kui suvaliselt peetus.

P, 4114. päev: haige

Külmetus jätkub, aga hakkab taanduma, manustan kuuma külmetusjoogi (500 mg parac.), õhtul olen täitsa kõbus. Aga kodus haige olla kavatsen kõik need päevad, mil arst käskis kodus puhata.

L, 4113. päev: laupäev

Hommikul prillipoodi (mulle korrigerivad päikeseprillid) ja mul on võrdlemisi sitt enesetunne. Päikese käes on paha ja kõht kergelt lahti ja janu on ja sooja käest tahaks ära ja ärevus on, et äkki hakkab veel halvem. On ka palavik, nii et pärast lõunauinakut võtan arsti määratud 1 g parac., mispeale läheb palavik peagi üle, enesetunne paraneb ja tekib köha ja muud tavalise külmetuse ilmingud.

R, 4112. päev: haige

Hommikul perearsti juures, määrab haiguspuhkusele kuni 22. VIII. Töölt läbi, lõpetan tänased asjad, teatan tulevasest puudumisest ja loetlen pooleli olevate tööde oleku; kui selle ära saadan, näen, et kirjutamise ajal on mulle pandud esmaspäevaks üks toimetus, nii et ka see tuleb ära teha, sest olin mitmele inimesele ju teatanud, et esmaspäevaks ei ole mul midagi. Kahtlustan, et eileõhtusele halvale enesetundele aitas kõvasti kaasa see, et olin eile kuidagi märkamatult toimetanud kokku 170 lk.

Kavatsen tulla maha apteegi peatuses ja osta välja rohu, mille arst kirjutas (et nüüd võiks hakata väikesi palavikke ravima; märkis retsepti peale, et 3 × 1 g paratsetamooli 3 nädalat, et võtku ma siis, kui vaja, sellest tagavarast jätkub mõneks ajaks ja retsepti alusel saab kindlustusest raha tagasi). Bussiraisk sõidab mööda; lähen apteeki hiljem ning pakend on nii suur, et sellest jätkuks mitmele inimesele.

N, 4111. päev: jooned

Tööl, aga enesetunne ei ole hea ja on närv, et äkki läheb veel halvemaks, mis üldiselt nii teebki. Selle vastu aitab klaas veini. Leian, et perearst ei ole puhkusel, homme on tal ainus vaba aeg õhtul, lähen hommikul ta vastuvõtu vabasse järjekorda. Ühtlasi panen 27. VIII teise ultraheliuuringu aja arsti juurde, kes juuni algul leidis sapikivid ja käskis tulla 3 kuu pärast uuesti (mul on 3. IX aeg teise gastroenteroloogi juurde kui selle, kes tegi gastroskoopia).

Raketirühmast saan mõne tunniga vastuse küsimusele, kas punktiirjoon Saturn V II astmel oli ka lennanud rakettidel (ma Apollo 11 fotodelt ei näinud). Selgub, et oli, üks joon (mudeli plaanidel on 2), asendis II ehk torni poole ehk põhja, seepärast seda fotodel ka ei näe (torni mitmesugused „käed” jäävad ette; pealegi on fotodel näha tornipoolsest küljest kas S-IC aste (sest see oli alumine) või S-IV (ülemine), aga mitte S-II nende vahel. Isegi kuulus fotosari Apollo 11 stardist, kuidas kanderakett kerkib tornist mööda, jätab II astme vahele. Saturn V plaatidelt (The Mighty Saturns) otsida ei viitsi.

K, 4110. päev: usupüha

Päevaplaanid (naaberlinnad, loomaaiad, matkad) muutuvad kokku 9 korda, eriti radikaalselt siis, kui käin koertega jalutamas ja sedastan, et päike on täna minu jaoks liiga ere. Nõndap et tulen kaasa ainult matka algusosa, pühapäeval leitud loomaradadeni. Täna on rajal rattureid vähem, aga linnulaulu ka. Näen oravat (siin on neid vähe).

Kodus ei ole enesetunne eriti hea (vbl sellest, et tingimused on ligikaudu samasugused kui 25. III, mil mul oli üsna paha), aga õhtuks läheb paremaks.

Kohe, kui toas maha istun, keerab üle maja ebatavalise häälega lennuk; vaatan flightradar24-st järgi, mis ja kuhu (kohaliku reisilennufirma B737*). Näen, et järgmiseks hakkab startima kohaliku kaubalennufirma piltidega B747, nii et võtan 150 mm objektiiviga fotoka ja astun rõdule.

(* Kohalik lennufirma on B737 ostmisega teinud targemini kui hingusele läinud Eesti Õhk, kes suurest ahnusest ostis peaaegu nagu suurimad B737d, mis siis olid olemas (B737-500), neid käis ta käest läbi ligi 10, ta lendas nendega tavalisi liinilende ja kannatas, sest ei tasunud ära: siinmaine firma on ostnud kaks lühikest B737-200d ja lendab nendega ainult harvu soojamaaliine, vedades suvitajaid randa ja koju. Täituvus on hea.)

T, 4109. päev: laevad

Saan läbi Soome laevaehitusest suurt osa kirjeldanud raamatu „Aurajoen veistämöt ja telakat” (1995). Sai teada, et Turus oli 1920. aastatel ettevõte, kes ehitas merekõlblikke mootorpaate, ja Soome kuiv seadus oli neile kui taevane õnnistus, nad laiendasid tehast ega jõudnud nii palju toota, kui nõuti. Aga siis keelas Soome riik eraisikutel omada kiireid mootorpaate ja äri kuivas kokku. Raamatu on kirjutanud soome keeles rootsi nimega isand ja seal on lause, et Soomes ei ole kunagi nii palju joodud kui kuiva seaduse ajal (väga palju smugeldati piiritust ka Rootsist). Kuulsat Turu puksiiri M/T Fart sõnas ega pildil kahjuks ei ole.

Valmib Saturn V mudeli I aste S-IC. Mõõtkavas 1 : 96 on see 10 cm jäme (+ stabilisaatorid) ja ligi pool meetrit kõrge.

E, 4108. päev: pime

Pime hommik, äike. Nina umbes (leian kotist merevee, läheb paremaks).

Hambaarst; uus assistent peab mind esti hispaanlaseks, ja kui on selgunud, et ma hispaania keelt ei räägi, kuuleb valesti ja küsib üle, kas Austraaliast.

Kl 10–12 ja 18–21 on väike palavik, õhtul on isu poolik (päris isutu ei ole, aga päris isu ka mitte). Nina on kergelt umbes, leian päeval kotist nina-merevee ja õhtul proovin E Eestist toodud kangemat eukalüptiga 2,6% merevett; see teeb nagu hullemaks, mispärast lahjendan seda vana Saksa mereveega. (Eukalüpti toimeaine on eukalüptool ehk 1,3,3-trimetüül-2-oksabitsüklo[2.2.2]oktaan, insektsitsiid, akuutne LD₅₀ (rott, suukaudne) eri andmetel 2480…3812 mg/kg ehk umbes kaks korda kangem kui isopropanool; naistele teadaolevalt ja meestele oletatavalt reproduktiivtoksiline.)

P, 4107. päev: metsas, Saturn V mudel

Jalutamas, aga mulle on jalutamine pärast sööki üldiselt vastunäidustatud, pööran 3 km pärast tagasi ja vahepeal mitte eriti kiirustades olen 50 min pärast kodus tagasi, üsna täpselt. Vahepeal on nimelt endine raiesmik, mille servast leian mitu loomarada jõe äärde, ja jäälindude puu vastas leian mitu kohta, kus saab vaikselt istuda ja vaadelda. Täheldan, et päeval on ratturite vahel 5-minutisi pause. Võtan üles paar helipilti, ühel kisab puu otsas haigur ja ühel poetab mööduv jalgrattur just salvesti kohal c’est bon, non? (mis on ka täiesti loogiline, sest ta on just möödunud haisvast puhastusjaamast; huvitav, et metskits käis joomas jaamast ülesvoolu, aga jäälinnud elavad jaamast allavoolu).

Teen täna võetud pilte ja saab teada, et Lightroomi kaardimoodul ei kuva ainult kaarti, aga suudab siiski noppida gpx-jäljest fotodele koordinaate.

Raamat ütleb, et kohutavad karvased elukad, kes õgisid nõgeselehti, olid tavalise liblika päevapaabusilma röövikud.

Üks pilt on väga kaunis, herilasest ja huvitavatest kärbestest. Kärbseid on palju sorte, ükskord olin vana supersuumiga, mis suutis teha 1:4 makrot, venna juures maal ja pildistasin mingil kollasel lillel kärbseid ligi tunni, varem ei olnud nagu tähele pannud, kui mitmekesine on kärbeste maailm.

Kõhuvalu.

Põrnitsen pool tundi Saturn V pabermudeli osi/jooniseid ja üha enam süveneb kahtlus, et II astet kandnud rõngas I astme peal (Interstage I) lihtsalt puudub (kui see just ei ole kuskil muus failis vale sildi all – hiljem selgus: ongi eraldi failis). Mis seletab ka segadust mudeli kokkupanekujuhistes, mis ei näita poole kriipsugagi, kuhu käivad II astme mootorid (J-2) – see mudel on astmeteks lahtivõetav, v.a Kuu-mooduli pesa, mis lahti ei käi ja seal sees Kuu-moodulit ka ei ole, aga, nagu öeldud, on umbes samas mõõtkavas Kuu-moodul olemas metallmudelina.

Seevastu selgub, et I astme küljel olnud pikad kanalid on joonistel siiski olemas, kahes eksemplaris, kuigi Apollo 11 jaoks on kanali alumiste poolte ülaosa värvus 65 mm ulatuses vale (Apollo 11 kütuse- ja oksüdandipaagi vaheline rõngas oli valge, muudel lendudel üldiselt must). Selgub ka, et II astme välistorude paigutus juhendis on õige, v.a see, et koos II astet kandva vaherõngaga puuduvad ka selle küljes olnud setitusraketid (ullage rockets – pärast I astme äraheitmist oli kogu muu rakett hetkeks kaaluta olekus, kütus kargas paakides põhjast (kuhu selle surus kiirendus) laiali ja segunes paagi tühja ruumiga (aurud, õhk); enne II astme mootorite käivitamist tekitati setitusrakettidega väike kiirendus, mis setitas vedelikud ilusti paagi põhja, nii et II astme mootorid võisid käivituda normaalselt; üldiselt kaasnes S-IC ja S-II astme vahetusega muljetavaldav loksumine (mõne sekundiga muutus kiirendus 4 g-st (mis surus lavatsisse) … 0 g-ks (lavatsist lahti) … ja siis asendus see maheda 0,75 g-ga (vrd Cadillac)) ja J-2-te käivitumisega kaasnenud tulekera lõi üles SM akendeni; kuigi Apollo stardi 4 g oli lapsemäng võrreldes sellega, et Mercury stardil oli kiirendus 10 g).

Pabermudeli ehitamise praktilisi näpunäiteid: paberist pilutikandit saab kõige paremini lõigata siis, kui avadega osa on veel paberist välja lõikamata, saab sama teha ka soonimisega, sest kui te musta värvi osa välja lõikate, lähevad osa kõrval olnud joondamiskriipsud kaduma. Soonimine üldiselt aitab kõvasti kaasa voltimistäpsusele (see tuli meelde alles täna!) ja ei ole vahet, kas soonida esi- või tagaküljelt (esiküljelt on lihtsam, näeb joont).