Kui hommikul töölaua taha maha istun ja taskust telefoni õngitsen, selgub, et kätepuhastusaine on äkki saanud peaaegu otsa, aga see-eest on telefonid väga-väga puhtad. Telefonid töötavad ja pükstele ei jää plekki ega midagi ning prantsuse keele tunniks on ka sipelgapiirituse taoline lõhn haihtunud. (Vrd lugu, kuidas VI kl olin kodus haige, klassivennad tulid vaatama, pinginaabril oli pastakas jooksnud taskusse tühjaks ja ta käis nurgas vaatamas, kas plekk piirdub ainult pükstega.)
Eile kuulsin silksolki, täna õhtul möödub esimene plörinamotikate trio (vt South Park, The F Word).
21.3.19
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment