N, 4309. päev: buss paraneb

Prantsuse keelde, kuhu on vähemalt 40 minutit tihedat bussiga sõitmist (õnneks peaaegu uksest ukseni). Aga pärast esimest äkilist parempööret (kitsale Küüditamise tänavale, ma’p tea, kes Jaan Tatikas pani sealt sõitma pikad lõõtsbussid, mis ei keera mäepoolsel ristmikul hästi välja) sureb bussi mootor välja ja pärast mõnd katset teatab bussijuht, et buss katki, minge ära. Sajab, inimesed avavad vihmavarjud ja kõmbivad lähimasse peatusse. Aga see on väikese raudteejaama vastas, vaatan, kas tuleb äkki rongi enne järgmist bussi 10 minuti pärast. Tulebki, minuti pärast, nii et lähen peatuse pearaudteejaama rongiga ning viie minuti pärast jaama ees bussipeatuses näen, et tuleb minu buss. Sisenedes selgub, et katki läinud bussil on nüüd parem – samad sõitjad ja buss on ka sama.