L, 4297. päev: laupäev

E tuleb homme hommikul tagasi, täna on vaja saada korter shipshape.

Kolm laari pesu (aluspesu-sokid, särgid, teksad) ja siis selgub tuba tomuimetades, et ka väiksema koeraaseme võiks masinast läbi lasta. Oh saa jeekim, kust sealt tuleb pesuveega välja koerakarvu!

Õhtul poes, mis on loomaarsti küla taga põllu ääres (õigemini on seal põlluäärt järel vähe, ühele endisele maisipõllule on selle talvega kerkinud mingi suur betoonmaja ja ülejäänud põllust tehtud parkla, nagu oleks mujal ruumi vähe või oodanuks see siinkandi väheseid maalilisi välju pikisilmi, mil see hävitatakse nagu Suurpõld mõni aasta tagasi). Nali selles, et vähe enne poeni jõudmist tunnen kõhuvalu ja mõtlen, et kuigi selles poes on kundede kemps olemas, peab selle võtit küsima kassast, ja see on üldiselt täitsa keeruline, nii et äkki ikka veab pärast koduni välja. Kusjuures poest bussipeatuseni on ligi pool kilomeetrit* ja mul tuleb helkurnahkhiir jope küljest ära (on kinni liigse uuriketiga, mis on korra juba pooleks läinud) ning bussi tuleb oodata veerand tundi ja viimases peatusevahes kukub mul poekott bussis ümber. Lõbu kui laialt.

* Kuda ma kooliajal läksin lähimasse rdtj, kuhu isa väitel oli täpselt kilomeeter, ja ta teadis seda hästi, sest käis sealt kaudu neli aastat jala tööle, ja inimene käib kilomeetri 10 minutiga, väljudes kodust ükskord 12 minutit enne rongi väljumist. Enamik teed tuli joosta, pilet vaja ka osta ja jaamani jõuda enne rongi saabumist, sest muidu jäi rong ette. Krdi tihe jooksmine oli; alles hiljem on selgunud, et teekond oli tegelikult rohkem nagu 1,6 km. Hiljem hakkasin minema pool tundi enne. Nali selles, et olin viimases aastakäigus, kellel oli laupäeval kool; vanemad ja vend ajasid mu laupäeva hommikul kooli ja ise läksid maale (L hommikul oli rong tühjem kui R õhtul), ma läksin neile laupäeva päeval järele.