Hambaarsti juurde. Löön bussis ära algul pea ja siis käe. Keegi meeterviiekümnene idioot on bussi pannud kinnihoidmise torud nii, et istmelt hooga tõustes tabab hoop täpselt lagipähe. Bussi vahekäigu põrand on madalal, eks ole, inimesed ei ulatu lae alt torust kinni hoidma, hoidetoru on pandud madalamale arvestamata, et istmed on vahekäigust kõrgemal. Ega istmest lakke püstisi torusid ole ka raatsitud panna.
Peamuhust valu peagi kaob, on kuskil peidus tunnikese ja ilmutab end siis põrutada saanud käes, ilmselt sai pihta mingi kõõlus. Muhku nagu ei tule ja liigutada saab, soe vesi teeb head, teisipäevaks on suurem valu kadunud ja äärmiste sõrmede tugevus tuleb tagasi.
Hambaarst. Teatavasti ütlevad hambaarstid alati, et harjake paremini, millest tuli meil mõte, kuidas ta ise puhastab. Sellest oli sarjas The Far Side kunagi karikatuur Giorgio Armani at home.
Teisipäevane kokkulepe hambaarstiga on sedasi, et kui hammas täna enam ei valuta, saab see rahus olla kuni implantaadi panemiseni suvel, aga kui valutab, tõmmatakse täna välja, mis lükkkab implantaadi panemise edasi, sest somp peab paranema. Ei valuta, mispeale jäetakse rahule.
Õhtul majandustarvete poest liiter atsetooni, toidupoodi.
 |
| Habemega seal oli algselt (XII 2015) teises käes kuusk, aga okkad kukkusid ära |
Saabuvad ükspäev tellitud järgmise hooaja teatripiletid (7) – linnateater paneb hooaja kõik piletid korraga müüki ja tuleb olla kiire. (Kontserdisaal paneb piletid müüki ainult kuu-kaks ette.)
Õhtul kole äike, 3 raksu elekter ära, isegi kohalik leht kirjutab.
Esimese korra saabub pimedus siis, kui suppi soojendan. Ahi vakatab 4 minuti asemel minuti pärast, törtsutab korra veel ja jääb siis üldse vait, kustub ka pliidi kell. (Pärast hullnaabri haigemajast naasmist 26. IV me enam köögis tuld ei süüta, kui võimalik.) Kuskil hakkab hüüdma häiresüsteem. Peame videvikku.
Õues on kole äike. Elekter on ära tubli tunni. Vahepeal muutub videvik pimeduseks, otsin välja ereda taskulambi, mille 220 lm on just sobiv keerata lakke ja valgustada kogu tuba/kööki.
Siis kõlisevad lauatelefonid, panen tühjema mobiili kohe laadima, jõuan köögis panna õigeks pliidi kella ja E teha kohvi ja just hetkel, kui tõmban kemmergus vett, läheb uuesti pimedaks. Käsikaudu elutuppa liikudes õnnestub üles leida taskulamp.
Sedapuhku on elekter kadunud oma veerand tundi. Siis tuleb jälle tagasi, aga just hetkel, kui panen köögis õigeks pliiti, tuleb pimedus taas, aga õnneks vahest nii kümneks minutiks.
Seega oleme kaunis mures, kuidas käia koertega jalutamas, sest on täiesti tõenäoline jääda lifti kinni. Seega on vaja kõndida trepist, aga koerad trepist alla enam ei saa ja ma kaht kanda ei jõua. Nii et algul lähen Šp-ga, tassin alla ja üles; siis mõtlen hulk aega ja käin Št-ga jalutamas siiski liftiga.
No comments:
Post a Comment