T, 3409. päev: vöör ja ahter

Nokin terve päeva tohutut viidete loetelu ükshaaval kontrollides (kas kuupäevad on õiged) ja peale kümnekonna kosmeetilise puuduva sidekriipsu leian, ennäe, ka raskemaid vigu, nagu ühest nimest puuduvad täpitähed ja – täitsa raske – üks aastaarv on vale. Rõõmustan nagu aastakümneid tagasi ema vanadaamist töökaaslane, kes koos õega oli ostnud moosi jaoks mitu kilo musti sõstraid ja need kõik pooleks lõikas ning – mõelge – kaks marja olidki ussitanud!

* * *

Kuramaa kriminaalasjade lugemikus on lugu, kuidas mõisamehe alibi sõltus Kura talumeeste ütlusest, kes olnud temaga mõrvaööl koos saarmajahil, aga talumeeste ettekujutus kalendrist oli nigel. Talumehed mäletasid ainult, et nad käisid saarmajahil teisipäeval ja see ei olnud mihklipäev, seega kas 22. või 27. IX. Kohtu-uurija oli kaval ja küsis: „Aga kas kuu paistis?”

* * *

Keegi paneb FB-sse jäälõhkuja Suure Tõllu ahtri pildi allkirjaga, et selle laeva vööris on Eesti lipp lehvinud juba ligi sajandi. Paraku on ta oma rumalust mõistnud ka ise ja pildi kustutanud, sest kui tahan selle väite vigu õiendada, ei leia FB seda pilti enam ka tikutulega.

Esimese väite kohta („vööris”):

• peamiselt tahtsin öelda, et vöör on laeva teises otsas (vrd näiteks pildiallkiri, et see on nina, aga pildil on hoopis tagumik)
• tsiviillaevadel on lipp kas mastis või ahtris, vöörilipp (güüs) on ainult sõjalaevadel
• Suur Tõll toimis ka puksiirina, ahtris on paikne vender
• Suure Tõllu tääv on, nagu tääv ikka, kõrgem kui ahter
• just ilmus suur Suure Tõllu raamat, no vaadake ometi pilti
• ja kas te ei ole näinud, mispidi laev sõidab

Teise väite kohta:

• Suur Tõll on vanem (1914) kui Eesti Vabariik (1918), sõitis alguses Tsaari-Venemaa lipu ja nime Tsar Mihhail Fjodorovitš all, siis N. Vene punalipu all, siis Soome punase lõvilipu all, siis Soome sinise ristilipu all, Eesti lipu all alles 1922–1940, siis pikalt N. Liidu mitmesuguste merelippude all (kaubalaevastik, sõjalaevastik, abilaevastik). 1988 toodi Eestisse, aga ei ole mõeldav, et kohe heisatanuks sellel Eesti lipp. See juhtus kõige varem – oletan – 1989, võib-olla 1990, kindlasti 1991. Seega on praeguseks olnud Suur Tõll Eesti lipu all 102 aastast 43…45.

* * *

Saan läbi raamatu „Stenhus’id, arx’id, torne’id… Eesti mõisaarhitektuuri vanem kihistus”; üsna jube keel, peaaegu igal leheküljel on „tegemist on” või „kujutab endast” või „A on B, aga C on D”. Nagu ikka, on põhiplaani joonistada kallis, paneme niisama foto või vana pildi, ja ikka igaühe eri nurgast. Puhkuse ajal jalutasin aega parajaks tehes ühes suures raamatupoes, kus oli palju kõlava pealkirjaga, aga tegelikult odavalt vorbitud üldteoseid, näiteks mingi Eesti vanade kirikute raamat, kus ei olnud ühtki põhiplaani, iga kiriku kohta oli kaks vana lehekülje suurust fotot ja pool veergu juttu. Paah.