N, 3411. päev: neljapäev

Hommikul Šp-ga arsti juures.

* * *

Saan läbi Kuramaa kriminaalasjade lugemiku, mille lõpus on liigutav lugu hirmsast mõrvast 1620. aastal, kuidas T. lossi lähedal löödi maha kaunis neiu, lossikirjutaja Greifi kasutütar May. (Algul oletasin, et T. on Tarvastu, aga praegu vaatan, et 1620 oli Tarvastu juba varemeis; siis äkki oli Talsi või Tukumsi, need on mõlemad Kuramaal.) Tapatöö kohast leiti tema peigmehe, saksa aedniku Heili verine kirves. Aednik, kes mahalöödud pruudi oli leidnud, ütles kohtunikule, et see, et tema pruut on maha löödud, on kohutav, aga veel kohutavam on, et mõrvas süüdistatakse teda (mille kohta protokollis seisab, et selles kohas ulgusid nutta mõlemad, kostja Heil ja hageja Greif). Kohtunik ei teadnud, mida teha, aga tõvevoodis lebava foogti naine, kes oli kohtuniku kohale kutsunud, pakkus, et istung võiks toimuda foogti haigevoodi kõrval. Foogt pakkus kahtlusalustena välja kaks Poola sõjaväest ära jooksnud palgasõdurit, ratsanikku, kelle oli ta kolm aastat tagasi teenistusse võtnud, aga aasta eest lahti lasknud, mõlemad Liivimaa piiri äärest pärit lätlased või leedukad, joodikud, liiderdajad ja ebausklikud. Sõdur Peter S. leiti üles, langes kohtu ees kohe põlvili ja ütles suure nutuga, et on hingepiinades ja tahab kogu süü üles tunnistada. Et teine sõdur Adam J. armus kaunisse Maysse kohe esimesest pilgust ja tahtis teda naiseks, aga May vastas, et tal on juba peigmees, mispeale Adam meelitas Peteri kaasteadmisel May põõsasse (saates teate, et Heil ei saa õhtul tavalisse kohtumiskohta tulla, May tulgu lõuna paiku), aga tekkinud rüseluse peale teatas May, et kui ta tema rahule jätab, kingib ta Adamale kõige väärtuslikuma asja, mida ühel sõjamehel üldse olla saab – oma võluräti, mis kaitseb kandjat mõõga eest. Adam ei uskunud, May ütles, et ta näitab, pani räti kaela ja ütles, et löö. Adam, loll, jäi uskuma, võttis mõõga ja lõigi täie jõuga, May kukkus surnult maha. Adam vahtinud hetke oma kätetööd ja pistnud siis karjuma, et küll oli ta loll, kui seda juttu uskus, viskas mõõga lompi ja jooksis metsa, kust Peter leidis ta alles kohtupäeval, pooduna. Kohtunik küsima, et miks Peter Adamat löömast ei takistanud; Peter vastas, et ta tõesti uskus, et rätt kaitseb ja Mayga midagi ei juhtu. Adama mõõk leiti üles, May maeti kiriku kõrvale ning Adam koos kõigi oma sõjariistadega ja mõrvamõõgaga mõisakarjamaale. Aga Greif ja Heil palusid kohtunikku, et see ei mõistaks sõdur Peterit surma, sest see ei teeks midagi paremaks ja nende arust on Peter lihtne lollakas, kes tegi kõike sõber Adama soovi järgi, ning nad teda süüdlaseks ei pea. Kohtunik võttis neli kuud mõtlemisaega ja otsustas siis, et neli kuud vangis olnud ja oma tegu siiralt kahetsenud Peter rohkem karistust kandma ei pea ning ta lastakse lahti ja viiakse üle piiri tagasi Leetu. Aednik Heil aga läks tagasi kodumaale Württembergi.

* * *

Veel saan läbi suure uue raamatu „Jäämurdja Suur Tõll”, kus on sees küll hoolikas uurimus ja palju fotosid ja algseid plaane, aga mida ei ole, on tänapäevased joonised – vaated, tekiplaan, kere teoreetiline joonis – ja tehnilised andmed. Ainsad andmed, mida hoolika lugemisega saab teksti seest õngitseda, on mootorite võimsus, kogumahutavus ja veeväljasurve. Aga kui tekstis on öeldud, et hiljutises dokiremondis leiti, et kereplaadistuse paksusest oli kohati pool ära roostetanud, oleks tore ka teada, kui paksust plaadist kere siis on – aga vat seda raamatus ei ole.

* * *

Peale selle, et presidendivalimisel peaks olema trikoovoor, pakun, et peaks olema ka pankraation!