L, 3401. päev: tolmuimeja kaputt

Hommikul lähen tellin veel pilte (eelmise suve pildid sugulastega).

Õhtul koristan. Teisiti kui tavaliselt, alustan tolmuimemist elutoast (sest siis saab seda pesta) ja just, kui jõuan, tolmuimeja käes, magamistoani, ei lülitu tolmuimeja enam sisse. Esimene mõte on, et vahest müttasin ennist liiga kaua, termokaitse rakendus, nüüd tuleb oodata veerand tundi. Ootan, pestes nõusid. Seejärel proovin uuesti; ei midagi. Insener muidugi võtab kohe tolmuimeja lahti, et äkki saab rikkest jagu. Tolmuimeja käib osadeks suht kergesti, vbl isegi üllatavalt kergesti, ja selgub, et katki on lüliti ise. Ja krt, just lahtises asendis! Oleks vähemalt kinnises asendis, saaks tolmuimejat sisse-välja lülitada pistikut ühendades ja eemaldades. Kaalun hetkeks, kas tasub hakata tolmuimejat tuunima, st üritada joota lülitist mööda juhe, nagu oleks lüliti pidevalt suletud, aga loobun ja lähen toon köögist käsiharja. Seoses sellega on mul üle täitsa töökorras 1500 W tolmuimejamootor! Äkki soovib keegi näiteks jalgratta jaoks?

Vaipkatte puhastamine käsiharjaga on, nagu võite arvata, kole piin. Istun maas ja kraabin rõduukse esist umbes pool tundi, tolmust aevastades. Nagu neetud, hoidsin I+Ä-d kõik see aeg magamistoa nurgas rõduukse ees (muidu on nad õhtul ja öösel elutoas); nad ajavad ümbruskonda parasjagu peent sodi ja sulgi (ning oskavad visata õunaviile müstiliselt kaugele).

Enne veel just rookisin puhtaks ka I+Ä elamise enda, mis üldiselt tähendas linusita käsitsi koukimist (sest alusvõre pesemisel kukub see vanni, kus heljub ringi ja kust tuleb välja püüda ja tõsta WC-potti; ammust ajast on teada, et filtreerimine majapidamispaberiga äravooluaugus ei õnnestu). Aga see ühtlasi tähendab, et aurpuhasti on väljas ja ajan seega auru üles. Suur hari külge ja suure susina saatel põrand puhtaks! See järelnoppimine on tõhusam kui ennist käsiharjaga; üles tulevad ka paljud Št karvad, mida nagu palja silmaga ei seletakski.

* * *

Novembris ostetud käekella käigumehhanismi kasutusjuhend lubab täpsust +20/–10 s kuus. Panin GPS-i järgi õigeks 8. VI, vahepeal olen kontrollinud 9 korda, etteminek on lineaarne ja väga stabiilne (r² = 0,98), keskmiselt 0,26 s/d, kuus seega 7,9 s.

* * *

Teen ka põrutava avastuse.

Rännuaastail oli mul korterinaaber, kes tollal geenmuundas riisi, et seda saaks tema kodumaal kasta mereveega. Ükspäe adusin, et vähe hiljem oli ta samas kohas ja samal ajal, kus/mil leiutati A-vitamiiniga kuldne riis; vaja kontrollida, äkki on ta selle suure leiutisega seotud. Guugel ütleb, et ta tegutses pärast mereveega kastetavat riisi hoopis geenmuundatud tubakaga ning on sealt kohast, kuhu ta meilt läks, nüüdseks lahkunud – mõni ime, möödas on 20 a – ning nüüd on ta Kanadas ja aretab kanepit (teadustööks on vaja kanepit, et uurida, kas sellel ikka on raviomadusi, ja seda on vaja selleks aretada). Võimas karjäär!