Olen kaks päeva saaginud sea jalgu – labajalgu (magneesiumist, kõva) ja sääri-põlvi 2 mm alumiiniumist, eri nurkade all (105°, 110°, 115°). Metalli saagimine tekitab kohutavalt palju sodi ning ühtlasi õpetab, kuidas kanda joonis üle plekile nii, et a) materjali läheb raisku võimalikult vähe ja – veel tähtsam – b) on võimalik ka saagida, sest tavalise rauasaega saab saagida ainult sirgjoones ja kui olete pannud kõverikud nägupidi kokku, tuleb sae paigaldamiseks puurida ette auke. Täna loodan saada pildi, kuidas O-Waguneru seisab omil jalgel – aga ei saa, sest suurim põlvenurk 115° on liiga väike. Krt ja ikaldus! Ma ei jõua enne E tagasitulekut uut saelaari ette võtta.
Kirjanduskursuse lõpupidu. Mul on isegi tekstid kaasas. Olen linnas kolmveerand tundi enne, et läheks sööks linna McD-s, aga leian, et kolmveerand tunniga äkki ei jõuaks, mis on muidugi vale mõte, sest niimoodi on mul kolmveerand tundi aega kolada mööda linna ja teha kunstvõtteid ning siis hiilida ligi kakskümmend minutit mööda välikohviku nurgataguseid ja oodata teisi. Teine mõte oli osta otsa saanud linnutoitu, et linnas on lemmikloomapood (mille just õrreriiulite juures vändati viimase kohaliku märulifilmi koht, kuidas politseinik saab tagaaetava päti käest tappa); aga see on kinni; aga Kõrgmetsa lemmikloomapood on lahti kaheksani.
Mul on kaasas fotokas ja teeme rühmapilti. Samal kursusel olev töö-toanaaber lubab osta päris fotoka ja juhatab siis mind (kogemata) valesse bussipeatusse.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment