T, 3234. päev: nõuandeid algajale helitehnikule

Kontsert, kuhu sattusin seepärast, et ajasin esineja nime segi.

Kohe esimese asjana tuvastab lavale jõudnud laulja, et just kohta, kuhu ta tahab seista, on pandud mingid klaveri sisse sihtivad mikrofonid. Ta kergitab imestunult korraks kulme ja tõstab siis otsustavalt – viuh! – mikrofonid eest ära. Peaaegu on kuulda taga helipuldist mürts, kui raadiosalvestuse helitehnik minestab. Vaheajal on tehnik igatahes kohal ja teibib klaveri sisse tillukesi mikrofone. Need solistile ette ei jää ja ka klaverisaatja neid ära ei kisu.

(Soomes juhtunud enne sõda, kuidas peenes saalis esinenud klaverikunstnik ja ühtäkki hakanud kõigi, eriti klaverimängija üllatuseks kostma klaverist vanade semude marss – no tehnikatudengid olid kontsertklaverit enne pisut tuuninud ja paigaldanud sinna väikese kõlari. 1930. aastatel!)

Klaverisaatja on klaverisaatmise professor. Tal on punaste kandadega sokid ja ta kummardab nii sügavalt, et tavalise pikkusega lipsu ots on 5 cm põlvedest madalamal.

Solisti kohta ütleks, et pole paha. Arenguruumi veel on, nt et kantileen oleks igasuguse helivaljuse juures ühesugune. Muidugi kõik on parem kui madaam K poolteist kontserti käesoleval hooajal.

Kui ära tulen, võtan kaasa uue mängukava, mida hakkan lugema juba kohe bussi oodates. Kohe hooaja avakontserdil laulab ooperilaulja, keda teame elavast plaadistusest. Ja ohoh, sama plaadistuse teine sopran tuleb samuti. Ja siis peab kontserdi see Schuberti-laulja, kes on muidu ajaloodoktor ja kirjutanud „Winterreisest” paksu raamatu. Tuleb ka Chick Corea – „Kummelil” oli tema järgi nimetatud tegelane Kikka Korea, kes mängis keerukat jazzi ja ütles mitu korda, et ei tee kunagi ühtki viga, ning siis esinemiselt ära sõites ajas auto käigud segi ja põrutas vastu seina. „Kummeli” tegijad – ise ka pillimehed – olla ükskord olnud Chick Corea kontserdil ja huviga jälginud, mitu nooti mängib Corea kogu kontserdil valesti – mitte ühtki. Näis-näis; 1995 juhtus olema tollases õpingulinnas ülikoolist 300 m kaugusel jazzfestival ja Corea oli selle vabaõhukontsertidel ainus nimi, mida varasemast teadsin.