N, 3257. päev: aastaks ette, väga vanad pildid

Järgmise hooaja teatripiletid, üks üle aasta ette – see on kuulsa inglise näitleja tükile; eile tulid müüki, täna, päev hiljem, on järel ainult rõdu taharitta.

Loomaarsti juures.

Keeletunnis annab õpetaja mulle koleda paki esmaspäeval jagatud pabereid.

Tänane teema on väljarändamine. Üks küsib, kas see on see, kui lähed kõnnid metsas. Vestlusülesanne on, et räägi oma päritolumaast ja anna nõuandeid sellele, kes soovib minna sinna elama. Saab teada, et Albaanias vaadati samamoodi Itaalia telekat nagu Eestis Soomet.

* * *

Uus bussiraamat räägib Pariisist keskajal, koostatud uudsel meetodil: keskaegsed pildid (ega muidu profaanehitisi suurt järel ei ole, keskaegseid elumaju on näiteks … neli).

Vanasti mugandati tegevust ja kostüüme ikka vaatajale tuttavasse aegruumi.

Eesti oludes sellist raamatut teha ei saa, sest isegi kui lugeda, et keskaeg lõppes 1561, on vanim Tallinna pilt just samast aastast 1561 ja sealgi on vanalinna panoraamist peal ainult umbes veerand (ning linnarahval nii palju raha ei olnud, et tellida kunstnikelt linnavaateid või linnavaadetega palveraamatuid või altarimaale, kuigi ei ole teada, mis oli altareil, mis hävitati pildirüüste ajal 1525).

Raamatus on 1414. a pilt, kuidas püha risti reliikviat kantakse 1120 Notre-Dame’i uksest sisse, mis siis oli veel romaani stiilis (uut gooti hoonet hakati ehitama 1163). Kunstnik teadis seda ja kuigi miniatuuril on äratuntava gooti Notre-Dame’i lääneportaalid, on need joonistatud ümarkaarseina.

Üldse vanimal Pariisi panoraamil (link, 1413) on peal kõik oluline: Seine, Cité kuningapalee, Ste-Chapelle, N-D, Montmatre’i klooster (mille kohale rajati revolutsiooni ajal kipsikaevandus ja hiljem kaevanduskäikude kohale ja 40-meetrise alusmüüri otsa tuntud valge kupliga kirik).

Vanim väga tinglik Pariisi kujutis on 1220. aastatest, St-Geneviève’ kloostri portaali küljes olnud St-Geneviève’i kuju baldahhiin: sellel on majadel ümarkaarsed aknad, aga baldahhiini all on varagooti võlv (St-G. klooster oli tänapäevase Panthéoni platsi idaservas).

Siis XIII ja XIV saj kujutati olusid veel väga tinglikult (nt piltidel puudus sügavus, proportsioonid paigast ära), aga XV saj hakati kujutama realistlikult.

Hertsog Berry palveraamatus on Pariisi vaateid mitu: mitte päris fototaolised, sest esiplaanil on tavalise kalendripildi traditsiooni järgi näiteks heinalised või külvajad, aga taustal on konkreetsest kohast vaade: näiteks Berry linnapalee aknast tollase kuningapalee poole (link – seesama kuulus aluspükstega pilt), kus resideeris tollane kuningas, hertsog Berry vennapoeg, ja üle jõe Louvre’i poole (link), mille ehitas omaaegsest kindlusest ümber lossiks ja kus kunginana resideeris hertsog Berry vend. Palveraamatu piltide väga intensiivne sinine saadi kalli sinise värviga – sinist värvi oli teha raske – see oli Afganistanist toodud, sisaldas lapis lazuli pulbrit. XV sajandi vaadetel on näha ka Ste-Chapelle algne roosaken, mis oli umbes sama mustriga kui N-D roosaknad; see ehitati 1490. a paiku ümber leekestiili, aga veel ühel 1490. aastatel maalitud miniatuuril on kopitud ülal lingitud juunipildi akent.