Koolitee kirjandustundi viib mööda erakordselt inetust kirikust, mis on nii kole, et paha kohe vaadata. Stiil on historitsism selle pahimas tähenduses: akendes on koos kolme kujuga teravkaared (tavaline gooti kaar, kus kaare raadius = ava laius; terav lantsettkaar, kus raadius > laius; lame teravkaar, kus raadius < laius – see oli Eestis tavalisim gooti kaar) ning siis on suures lääneaknas muu krempliga sobimatu kolegeomeetriline massvärk ning kõigele lisaks ümber kogu kiriku kohutavad tugipiilarid, peaaegu sama massiivsed nagu Pirital, kuigi Pirita omad hoidsid koos kolme löövi kokku 24 meetri laiusi võlve. Ehitatud on see 1872–1873, projekteeris tollane riigiarhitekt, kellele uusgootika hirmsasti meeldis ja kes tootnuvat uusgooti kirikuid kogunisti 78 tk. Ta restaureeris esimesena ka riigi kuulsaimat linnust, aga sellega läks vähe paremini kui selle koleda kirikuga. Tallinna Jaani kirik, mille kohta ütles üks arhitektuuriraamat kuldsed sõnad, et „ilumeel on sellest mööda läinud kaugelt ja jälgi jätmata”, on selle kõrval peaaegu kaunis.
* * *
FB-s saab tänapäeval väljendada arvamust rohkemate emotsioonidega kui ainult sinise püstipöidlaga. Nii et ärge häbenege, kui tuttav on pannud endast üles haleda pildi, näiteks millel on suur mees liibuvates, aga poristes jalgpallirõivastes ja näoga, et ta tahab olla üle küla jalgpallur. FB-s on selle jaoks spetsiaalne nupp, mis lisab pildi alla naerukrampides näo!
* * *
Kirjutab mäe tagant W naine G ja peagi saavad meie tänavusteks hoolealusteks L, kellele väga meeldivad koogid ja kollased kindad, ning J, kellele väga meeldivad lambad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment