P, 3260. päev: läpaka jahutusplaat ja telefoni mälukaart

Õues on paks vihm, olen toas ja teen kursuseasju.

Läpakas algul vigurdab (klaviatuur vist), vbl ka jahutus. Vana nipp, kustukas jahutusplaadi ja aluse vahele, taltub.

Jahutusplaat on mitte vasest (sest Amazoni plekipood ei tea, mis vahe on vasetatud plaadil ja vaskplaadil), vaid alumiiniumist, aga Al on heledam kui Cu, äkki peegeldab. Soodne oleks parendada soojusülekannet mõlemal pool musta üleminekukihiga, aga kust saada mittekleepuvat soojusjuhtivat musta matti värvi? Vanasti oli taoline ollus nagu ahjulakk. (Naah, guugel ütleb, et värvimata ja värvitud jahutusplaadi tõhusus erineb ainult 3…8%, ei tasu.)

Jahutusplaat on 1,5 mm alumiiniumplaadist saetud (!) monoliitne plaat, milles ainsad avad on läpaka alumiste ventilatsiooniavade kohal (igas suunas ½ cm laiemad). Eks ma ole aegade vältel mõelnud ka vesijahutuse peale, aga seda on teostada raskevõitu.

Jahutusplaadi iva on, et kõige kuumem koht arvuti all on protsessori kohal, eks ju, aga ega see ole koht, kuhu puhub aluse ventilaator. Jahutusplaat juhib soojuse protsessori kohalt üle kogu läpaka aluspinna laiali, ventilaator puhub sinna peale toatemperatuuriga tuuleõhukest, soojus levib laiema pinna peale ja võib-olla on jahutus tõhusam kui ainult alusventilaatoriga, rääkimata läpaka hoidmisest niisama laua peal. (Ema juures, kus alusventilaatorit ei ole, on mul läpaka esinurkade all kaks pastakat. A. kreisilinnas on teine alusventilaator, koledam ja kõrgem kui siin, aga tõhusam ja reguleeritava kiirusega.) Teisalt määrib jahutusplaat kuumuse ainult protsessori alt kõikjale laiali, nii et soojus ulatub lausa esiservani, ja vähendab temperatuurivahet (Δt), kuigi soojusülekanne on seda jõudsam, mida suurem on Δt – millega meenub, kuidas varajases tudengipõlves sisenes termin Δt meie argipruuki, nt „kas täna on suur Δt?”, mis tähendas, kas täna on õues väga külm.

Istutan oma Eesti telefoni suurema mälukaardi. Selle sisemälu on 8 GB, siinsel on 16 GB; mälukaart oli seni miniatuurne 2 GB. Uurin vana mälukaardi läbi, leian sealt asju vanast, kuni eelmise aastani kasutatud telefonist. Kopin mälukaardile muusikavaramust vanu plaate, mida ei ole ammu enam kuulnud – sellast, kui lagunes lustikummuti imepistikuga laadimisjuhe.