Selle blogi mimikri on nii täielik, et kirjutas üks putukauurija ja küsis, kus täpselt ma üht siin mainitud putukat Viljandis nägin. Et eelmine kord nähti Eestis 57 aastat tagasi ja mu vaatlus on teadusele väga vajalik.
Õues võib täheldada selgeid suvemärke – piiritajaid ja rulatajaid. Kui poest naasen, üritavad samas (kunagise skulptuuri astmetel – kunagi oli selle keskel suur vaher ning skulptuuris voolas vesi ja pöörlesid klaaskerad) koolieelikud sõita ratastega alla trepist, aga nad mõtlevad pikalt ja ei sõida. Heheh, endal samas vanuses oli ka sama plaan ja sama kõrge trepp, aga jäi õnneks tegemata.
Rauapoes (uksekardin, alumiiniumplaat), siis postkontoris ja sealt otse jala uuesti poodi, matkapoest endale T-särke.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment