L, 3057. päev: laupäev

Kell näitab ikka aiateibaid, olen siis täna kellata, vaatan kella mobiili pealt.

Naaberlinnas. Toomkiriku vastas ühe maja hoovis, varem ei ole käinud, seal on toomkirikulinnaku müür ja Jeruusalemma torn (XI saj), üks naaberlinna seitsmest või kaheksast kõrgkeskaegsest elutornist (alles on neist kolm – teine on Kolme Kuninga torn Siimu tänavas raamatupoe kõrval (XII saj algus) ja kolmas on Liha tänava alguses nurga taga (XI saj lõpp)). Algselt viiekordne, XIX saj-st peale kolmekordne. Tänapäeval pannakse seal inimesi paari.

Toomkiriku surnuaia ääres on mitu põnevat portaali.

Kella kõrts.

Toomkiriku surnuaialt õunu, majanurgal on vares, näitan, et pudistan taskust maha pähkleid, ta vaatab.

* * *

Läbi saab J. V. Veski „Mälestuste raamat”.

• Lk 82, Vilde „Pisuhänna” prototüübid: Vestmann oli kombinatsioon Ferd. Karlsoni äiast Jaakheimist ja Tallinna majade omanikust Koobast („Kooba Kooba tänavast”). Matilde oli Karlsoni naine Alide, Karlson ise Sander. (Ja, nagu teada, oli advokaat, poliitik, keelemees ja 1937. a õigussõnastiku teine autor Ferd. Karlson sama Ferd. Karlson, kes oli luuletaja ja muu hulgas kirjutas „Tuljaku” teksti, ning ka sama Ferd. Karlson, kes oli sporditegelane, jalgratturite seltsi Taara asutaja ning spordiseltsi (algselt samuti jalgratturite seltsi) Kalev esimene esimees.)
• Lk 185: Vesipruuli prototüüp oli Karl Brauer, Anija vallakirjutaja, Vilde sõber.
• Lk 206–207: Ernst Peterson-Särgava tahtis oma eesti keele õpikuisse sisse viia IV välte.
• Lk 210: uudissõna „kahur” võttis kasutusele Paldiskist pärit ajakirjanik Juhan Weidenstrauch Esimese maailmasõja ajal.
• Lk 212: J. V. Veski abiellus 1908, äia nimi oli Kasesaba, lasi ehitada Luise tänavale esimese maja (Luisenthali 8), mida hakati hüüdma Kasesaba majaks, millest tekkis kogu linnaosa nimi Kassisaba.
• Lk 251: kirjanik, kelle kõrvale kukkus Tartu 27.1.1943 pommitamisel pomm, mis ei lõhkenud, oli Karl Ristikivi. [27.1.1943 päeval heitis Tartu Vabadussilla suunas üks lennuk neli pommi, poolpõiki, korrapäraste vahedega, nagu tollal silla pommitamisel kombeks, tabasid maju poolpõiki kahel pool Laia tänavat: üks kukkus Jakobi tänava äärde ülikooli õppehoonesse, ei lõhkenud; teine umbes hilisema postkontori hoovi kaevu, lõhkes, muda oli majasein täis; kolmas purustas Laia tänava ääres olnud kunstimuuseumi; neljas purustas botaanikaaias Th. Lippmaa korteri koos elanikega. Purustusi pildistas mitme filmitäie jagu Tartu fotograaf Karl Nikolai Hintzer, fotod on Saksamaal Herderi instituudi fotokollektsioonis, veebis üleval, ohvrite mälestusteenistuse fotod on inv.nr 153050–153095 ning Th. Lippmaa matuse ja varemete fotod inv.nr 153108–153156.]
• Lk 281: uudissõna „manus” leiutas K. E. Sööt.
• Lk 283: botaanikatermini „eos” leiutas Villem Grünthal-Ridala.

Sissejuhatusest aimdub, et J. V. Veski oli mälestuste lintilugemisel väga üksikasjalik, vaatas aastaarvud järele spetsiaalsest märkmikust, kui vahepeal midagi meelde tuli, parandas järgmisel lindistusseansil eelmise vigu. Aga paraku tegi see ka karuteene, sest mälestuste jäädvustamiseni jõudis ta alles kõrges vanuses, mil silmanägemise tõttu ei saanud neid kirjutada enam ise ning kuigi dikteeris palju kultuuriloolist oma elukäigust ja tuttavatest, jõudis ta enne surma rääkida keeletegevusest üsna vähe.