Töölt ära suht vara, et jõuaks tipptunniummiku kiuste kodus koerad jalutada ja end ülikonnastada.
See peaaegu ka õnnestub (ootan meie peatuses bussi 20 minutit, siis tuleb buss, mis igas peatuses ootab, sõites jaama 10 minutit – kusjuures jala olen ükskord läinud 19 minutiga). Oleme kokku leppinud, et saame ukse ees kokku hiljemalt 19.10. No saame 19.20. Maja on pime, ukse peal on silt, et haiguse tõttu jääb kontsert ära. Veedame meeldiva õhtu hoopis kodulähedases restoranis Ookean, kus teenindus kiire ja korralik, õhkkond suht hubane, roog on mere- ja maa-annid kahele inimesele koos kuhja frititud kartuliviiludega, vein on muu kui kohalik.
Nali muidugi see, et ega ma siis päeval meili vaadanud, kuhu teade oli tulnud kell neli. E jooksis keelekoolist ära peale eelmise tunni lõppu pool tundi varem, mina jätsin enda tundi üldse minemata, sest kontsert olnuks seal keskel, pidanuksin kohe pärast saabumist lahkuma, tund olnuks rohkem nii tere-headaega-stiilis.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment