Mõistan, et naaberlinna sööma minekuks kuluks terve päev, aga olen keelekursuse materjali läbitöötamisega alles novembris. Enne õppetöö jätkamist vaja ikka valmis saada.
Majas on kusi mõlemas liftis ja all ühe lifti ees on suur loik. Joodiknaabril on uus sõber, kes seekord on temaga sarnasem kui muidu. Kui teda teist korda näen, märkan ebaharilikku detaili, et tal on püksid märjad kahest kohast: sealt, kus oleksid, kui üritaks kusta otse läbi pükste, ja vähe eemalt, nagu natuke püüaks mitte. Mõlemad laigud on sama tumedad, st tekkinud korraga. Kuidas see võimalik on, ma ei tea ega ette kujuta.
Joodiknaaber ise on ka elus ja kõndimiskõlblikus terviseseisundis. Pühade ajal omandas ta prillhematoomi, mis näeb välja, nagu kannaks ta lillasid päikseprille (filmis „Seenelkäik” saab Viivi prillhematoomi, kui talle kukub riiul pähe). Peale selle olen hakanud arvama, et võib-olla nad päris viina ei joogi, sest nendest jääb tuulekotta rohkem nagu selline puhastusvahendi lõhn (vrd aknool) või siis tekib mingi sellise lõhnaga ühend nende tugevalt kohastunud organismis (mis meenutab, et novembri algul alma mater’it külastades kohtusin juhuslikult ka vanahärraga, kes noorpõlves avastas suht juhuslikult, et diabeediga inimeste väljahingatav õhk sisaldab atsetooni – sest tal oli juurdepääs gaaskromatograafile, kuhu lasi sisse puhuda mitmel inimesel, iga kord tuli kõver isesugune – ja vahepeal on saanud hingeõhu atsetoon oluliseks tervisehädade markeriks).
* * *
Film on „Roosi nimi”, mida ei ole hulk aega näinud. Vat ei teagi, kellega ma ise seal samastuksin. Nii vana tark munk kui ka noviits kui ka apteeker. Inkvisiitor on rohkem Mihkel R kui varem mulje jäänud. Ja siis see näitlejate mäng. Ja märkan ka, et algustiitrites on filmi seos romaaniga öeldud olevat ainult „ainetel”, mis muidugi ei takistanud Ecot hängimast võtetel, isegi kui oli algul kuulutanud, et raamat on raamat ja film on film.
Teatavasti on filmi peaaegu kõik sisevõtted tehtud Eberbachi kloostris, kus tehakse ka väga head veini, mida müüakse naaberlinna ühe kaubamaja keldris.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment