E, 2807. päev: uus aku

Päeval helistab keegi, kes tutvustab end Jean-Pierre’ina, ja tema pikast prantsuskeelsest jutust saan aru, et ta seisab mu maja ukse taga ja tal on mulle pakk. Prantsusmaalt. Mõtlen, et a) ma midagi viimasel ajal Prantsusmaalt tellinud ei ole; b) viimase nelja aasta jooksul olen Prantsusmaalt tellinud ainult Prantsuse Amazonist (raamatu või kaks); c) kui ta mu mobiilinumbrit teab, on ta saanud selle Amazonist; d) järelikult on ta toomas mingit Amazoni kaudu tellitud asja. Küsin, kas ta inglise keelt räägib. Vastus on pikk mõtlik vaikus ja siis: „Non.” Üritan seega selgitada prantsuse keele rudimentidega, et pangu silt postkasti. Jean-Pierre mõistab ja on selle võimaluse üle väga rõõmus.

* * *

Keeletunnis räägib vahepeal viis inimest kõva häälega. Loodame, et kõnelemisoskust hinnatakse ikka eksami suulise osa, mitte tunnis kõneldu järgi, sest tunnis räägivad ainult need viis inimest ja teistele sõna ei anna. Viis minutit näiteks kestab lärm selle ümber, et kass näub ja koer haugub ning siis prantsuse onkel näitab, kuidas koer haugub. Ühelt poolt nagu lasteaed, aga teiselt poolt mitte ka päris selline lasteaed nagu Riigikogu valimiste ümber.

* * *

Mu vana lustikummut, 30 GB kõvakettaga Prantsuse tehnikaime, on minetanud autonoomia: vanasti käis aku peal 15 tundi, nüüd käib umbes minuti. Juhtme otsas käib muidugi kui kaua tahes, aga nali selles, et see on veel ajast, kui ühendus välismaailmaga käis mitte USB kaudu, vaid igal tootjal oli oma standard. Laadida saab põhja alla käiva jubina kaudu, mis on ammu kadunud, ja USB-kaabli kaudu, mida hoian kui silmatera (sest selle ühes otsas on lustikummuti imepesa pistik), aga mis on kole lühike ja sedasi sai lustikummutit kuulata ainult kodus pikutades.

Vahepeal uurisin koguni uusi lustikummuteid ja tuvastasin, et ega üle 8 GB mäluga neid tänapäeval hästi ei ole. Kuhu ma siis ülejäänud muusika panen – mu muusikamälu on pikem kui see umbes 120 tundi, mis sinna mahuks.

No ja vat mõni aeg tagasi sähvatas: aga kui ostaks uue aku? Uus aku on täna kohal – see oligi see Prantsuse saadetis; tellitud muide Saksa Amazoni kaudu ja oli pandud kogu täiega postkasti –, sobib (vana on kuidagi pundunud) ja laeng püsib kenasti sees.