Lennukile. Kui oleksin teadnud, et uuele kursusele saab panna kirja kodust, mitte õpetaja kõrval nagu A-tasemel tavaliselt, oleksin Eesti-puhkust alustanud varem ja kes teab, vahest jõudnud laulupeolegi.
Kirjutan lennuväljal FB-s muuseumijuhatajast tuttavale, kuidas ühe mu FB-tuttava maailmapilt tema muuseumis kokku varisenud, mispeale ta vastab, et kui Talina juhtud, tule läbi, mistõttu vastan, et täna juhtun ja homme tulen.
Esimene lennuk on Dash 8-Q400, vaatega vasakule rattale, mille rajalt lahtikerkimist ja rajale puutumist jälgib pingsalt kolm silmapaari: mina ja minu ees kaks koolipoissi. Nagu teada, käib AW&ST lugejakirjadest iga paari aasta tagant läbi arutelu, miks ei võiks lennukirattad enne maandumist pöörelda, kokkupuutel suitsevaid kumme on valus vaadata, mille peale lennundusspetsialistid alati vastavad, et lennuki maandumine on rehvile niigi nii karm, et rehve vahetatakse üsna sageli ja see väike kulumine tuleb igal juhul odavam kui ratast pööritava elektrimootori paigaldamine telikule. Kuigi teisalt määrivad kummijutid rada ja lähitulevikus ilmuvad telikutesse ruleerimise elektrimootorid, nii et rataste pööritamine enne maandumist täitsa võimatu ka ei ole.
Kopenhaagenis tuleb võtta uus pardakaart ja, väga piinlik, ütlen automaatselt merci.
8.7.14
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment