Täna käib E sõbranna kutsel jalutamas sõbranna elukohast 10 km kaugusele „linnusesse”. Õhtul on väga väsinud ja teatab, et see 10 km olnud mitte edasi-tagasi, vaid rohkem nagu kumbki ots. Kutse peale olin varem teatanud muidugi, et sellest asulast 10 km kaugusel linnuseid ei ole, kui mitte lugeda selleks Rooma-aegset laagriplatsi, kus ma käinud ei ole ja millest ma isegi ei tea, mis seal näha on, et raske uskuda, et sinna tehtaks niisama jalutuskäik grüünesse.
Ja siis selguski, järjekordne piinlik seik – nagu kunagi rongiga põhjaosariikidest naastes, kui E näitas rongiaknast linnusevaremeid ja küsis, mis linnus see on, ja ma häbiga vaikisin, sest mul ei olnud aimugi, et seal üldse linnus on, ammugi mis selle nimi on (sest see oli eravalduses, suletud ja vaatamisväärsusena kaardile märkimata) – nimelt et linnus on ja kindlus ja vanalinn kanadega tänaval ja isegi linnamüür on, staatus on ametlik kaunis küla. Kõik see on mulle täitsa teadmata, vat see on piinlik!
Võtan siis lahti Google Earthi ja hakkame rekonstureerima käidud teekonda. Selgub nii küla kui ka see, kus see täpselt on, ja isegi see, miks jäänud varem mu tähelepanuta – vat selle nurga kohta mul detailset kaarti ei ole ja muidu jääks see topograafilise kaardi lehe nr R 10 serva küll, aga just seal kohas on kaardi legend ees.
Tekib elav huvi, sinna saab teha jalgrattamatka, nii et mitu õhtut uurin Google Earthist sealkandi reljeefi ja teen esialgsel kaardipuudusel sõjaplaane aerofotode järgi nagu Soome sõjavägi 1941. aasta suvel, kui rinne liikus nii kiiresti, et topograafiateenistus ei jõudnud järele.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment