Sama linnulennutaja, kes eelmine kord oli pärast FB-s piltide peale arvanud, et järgmine kord tule aja juttu, müüb pileti ja ei tunne ära, mistõttu juttu ei võta üles ka mina. Samas ülal lennutusplatsi servas on sügisese fotoseminari korraldaja fotograaf, kes tunneb ja isegi tuleb, käsi õieli, kättpidi tervitama.
Ükskord ometi vaatan eesti nimetused järele ja panen siia kirja, et pärast pilte märksõnastades hea võtta (olen ka kaalunud, et äkki peaks panema märksõnadeks ka lindude pärisnimed).
- rüütelviu Paulchen (Parabuteo unicinctus)
- stepipistrik Malou (Falco cherrug)
- valgepea-merikotkas Phönix (Haliaeetus leucocephalus)
- kalkunkondor Loki (Cathartes aura)
- 9-nädalane nimetu noor habekakk (Strix nebulosa) – augustis hakatakse talle nime otsima, peab olema Skandinaavia nimi; enne kui Skandinaavia mütoloogiasse jõuame süveneda, leitakse sobiv nimi – Mika. No tule taevas appi, Mika!! Ainus, mis seepeale mul Põhjamaadega seostub, on, et muistne soome töökaaslane, kellele oli trükivea tulemusel pandud telefoniloetelus koduseks numbriks sama kui mul, nagu me elaks koos, ja kes pärast jalaluu murdu käis väga ettevaatliku sammuga, sõitis kord pikkujoulu’le minnes, universaal-Lada rahvast täis, üht Helsingi kesklinna ühesuunalist tänavat valepidi, ja ühes libedas kohas äkitsi gaasi andes paiskus auto läbi lumehange, mispeale pälvis mõneks nädalaks hüüdnime Häkkinen.
- kivikakk Einstein (Athene noctua)
- kassikakk Förbi (Bubo bubo sibiricus) – eesti Vikipeedias on „hariv” lõik „Kassikakk kultuuris”, ärge lugege (see on veel infantiilsem kui hundi artiklis, et hunt on metsa sanitar)
- noor händkakk Flöckchen (Strix uralensis)
No comments:
Post a Comment