P, 2630. päev: riparian vistas

Viietunnine laevaristlus, kus ebameeldiva üllatusena selgub, et mis siis, et laevadel on menüü, need, kes on ostnud niisama laevapileti, sellele poolele ei pääse, kust süüa saab. Saab osta jooke ja parimal juhul võileiva, mille tellimise järel lippab baaridaam restoranipoolele ja lubab tuua võileivad päiksetekile kohale; need kunagi ilmuvad, kuigi mitte päris need, mida tellisime, ja pean vastu minema ja poolelt teelt lehvitama.

Aga mitme manustatud veiniklaasi ja sooja ilma mõjul nopin jõekallastelt terve galerii suvitajate pilte (vrd 22. VI 2010 Pariisi ringsõidubussi ülakorruselt jäädvustatud sari „Les parisiens”), millele panen juba toreda pealkirjagi, aga õhtul pilte sortides selgub, et seda kahjuks näidata ei saa, sest kuigi enamik on lõbusad, on mitmel olijad märganud, et pildistatakse, ja ei ole teada, kas neile meeldiks, kui nende näopilt jõuaks internetti, kuigi avalikus kohas jõekaldal külitades või pingil õllepurgiga vehkides võiks ju ette arvata, et mööduvast jõelaevast keegi näeb, aga samas on see Saksamaa, kust ei ole elanike vastuseisu tõttu isegi Google’i tänavavaadet. — I’m afraid I was very, very drunk.

Keegi on very, very drunk ka „Aktuaalses Kaameras” – seal näidatakse väikese sammu 45. aastapäeva puhul Neil Armstrongi pealdisega „Mees Kuul” ja väidetakse Buzz Aldrini praeguseks eesnimeks olevat ikka veel Edwin (mis oli nõnda ainult aastani 1988). Kui mul oleks toimetatavas tõlkes pandud man on the Moon maakeelde kui „mees Kuul”, märgiksin kogu tõlke kõlbmatuks. Ükspäev see NASA fotode kogumise, taastamise ja müümise firma, kellelt olen neli plaaditäit ostnud, kirjutas FB-s, kuidas juhtus, et Armstrong pidi redeli viimaselt astmelt kahe jala kõrguselt alla hüppama (ja kohe seejärel proovima, kas tagasi hüpata ka saab) – nimelt kardeti olukorda, et kui maandumisel satub Kuu-mooduli maandumismootori äär väga mõne kivi lähedale, võib see minema paiskumisel kahjustada moodulit, mispärast rippusid mooduli jalgade otsas maandumispatjade all umbes 4-jalased varred, mille puutumisel vastu Kuu pinda läks põlema sinine märgutuli kirjaga „Contact”, LMP hüüdis: „Contact!” ja CMD pidi vajutama mootori seiskamise nuppu. Kuu-mooduli jalgades oli lööki summutav kärgmaterjal, mistõttu kannatas see 4’ kõrguselt 1/6 g raskuskiirendusega kukkumise kenasti ära. Tulemusena läksid jalad pikemalt torude sisse ja redeli alumine pulk oli madalamal. Kõigi järgmiste Kuu-maandumistega nii tehtigi (eriti efektselt teisel maandumisel, Apollo 12, kus maandumine toimus võimsa kolinaga, mispeale CMD Pete Conrad ütles enda kuulsa kommentaari: „Shit!”; edasistel maandumistel oodati pärast kontaktitule süttimist õige pisut, enne kui mootor välja lülitati.) Armstrong aga ootas mootori välja lülitamisega omajagu, nii et Eagle maandus pehmelt ja jalad ei pidanud kukkumise lööki taluma ja jäid hilisematest maandumistest pikemaks.