Heliseb EMT telefon; vaatan, et tundmatu number. Esimese kolme sõna „Tere! Helistan Teile...” jooksul kerin peas läbi kõik inimesed, kellele see hääl võiks kuuluda, ja täpset vastet leidmata arvan väga lühikeseks viivuks, et äkki on see hea sõber (natuke külmetunud häälega), kelle häält niigi harva kuuleb, ja rõõmustan, aga siis jätkub jutt, et sellest-ja-tollest pangast ning kas teate, et Teie pangakaardid ootavad teatud kontoris. Vastan, et jah, ja tahan küsida, et kui nad on seal rahus kuu aega oodanud, ehk ootavad nädala veel, aga telefoni hõigatakse „head päeva!” ja pannakse toru ära.
Kohtumine direktoriga, üle 2 tunni. Kalendrisse saadeti, et kestab poolteist tundi, kohtumise alguses ütleb direktor, et kestab kaks tundi, läheb üle. Kavas oli lahkuda kohe pärast koosoleku kavandatud lõppu 15.30 (mul on akuutselt vaja 8 GB mälukaarti, mida T. linnakeses tean olevat ühekorraga väga usaldusväärse firma oma ja maksvat kolmandiku vähem kui siinmaal), aga kui lõpeb tegelikult 16.10, siis läheb see plaan luhta. Edasi kallab õues vihma.
Koosolekuruumis on umbes 20 tühja kohta ja ma arvan endamisi ära, mis kohale direktor istub. Jutt käib mitmesuguste haldusasjade ümber.
Õhtul (kui hetkel ei saja) Kirikmäe prismas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment