L, 642. päev: "hetkel vaeva ei tee"

Ärkan selle peale, et hulk aega logisenud hambaplomm lõpuks irdub (st selle peale ma ei ärka) ja instinktiivselt neelan selle alla (vat selle peale ärkan). Et see on seega kadunud, otsin välja alles umbes teisipäeval leitud selliste siinmaa arstide loetelu, kes suudavad suhelda ka muus keeles peale prantsuse. Ja muidugi on kõiges süüdi mu kolmapäevane meil omaenda hambaarstile, kus soovisin puhkuse ajaks tema juurde aega kinni panna, et ta seda logisevat plommi uuriks, ja kuhu ma olin lisanud, et see hetkel muret ei tee. No juriidiliselt muidugi on kõik korrektne, kirjutamise hetkel tõesti ei teinud.

Otsimist kiirendab ka see, et see plomm koosnes õigupoolest kahest osast ja nüüd, kui üht osa teist kinni hoidmas ei ole, irdub ka teine. Millal see pandi, ma ei mäleta. Seda on plommitud vähemalt kolm korda ja alati on plomm umbes viie aasta pärast ära tulnud. 1993 äratulnud plomm leidis pärast asjakohast puhastamist uue otstarbe ühe väikse lennukimudeli tasakaalustamisel.

Õhtul filmi „Gandhi” esimene pool.