T, 4265. päev: viilud

Päeval lõunalt tulles põõsas pöialpoiss.

* * *

Joonistamisel olev Oleviste praeguse seisundi isomeetriline kaguvaade on jõudnud S-eeskoja viiluni. Sellega on see paha asi, et esiteks jääb nagu nurga taha (kuigi vaade Oleviste ja Pika nurgalt ülespoole on ammusest ajast üks mu lemmikvaateid Talina vanalinnas; paneksin aga Google’i tänavavaate lingi, aga see on tehtud suvel ja puuoksad on ees!) ja teiseks on suhteliselt mannetu teostusega (ütleksin selle stiiliks „historitsismieelne historitsism”) ja kolmandaks ei paista maast hästi, sest on suht kitsa tänava ääres ning seina ja viilu vahel on lai karniis. Aga paar mõõtmiskõlblikku vaadet on Maa-ameti kaldaerofotode seas: eeldan, et kaldaerofoto on võetud nii kaugelt, et eeskoja ulatuses on vaatesuunad paralleelsed ja perspektiivimoonutuseta (mis näiteks juhtus, kui mõõtsin eeskoja seina akna ja portaali kõrgusi Google’i tänavavaatelt, aga enne tušiga ületõmbamist taipasin, et ei ole õige; kuid ma praegu enam ei leia kaldaerofotot, millel paistis S-eeskoja fassaad täies kõrguses). Suurem kepp on olnud viilu nurgafiaalide kõrgusega, algul ka laiusega, kuni mõistsin, et laiuse ja kõrguse määrab katusekalle, mis on teada. Väike kepp on olnud äärmiste petikniššide kõrgusega – seal on seitse väga umbmääraselt Pirita-ainelise (või rohkem Piiskopimaja-ainelise) kolmiksiiruga petiknišši, mille kolmiksiir näeb välja nagu pea ja õlad, äärmiste petikniššide n-ö kere ei paista alla tänavale üldse. Joonistasin selle järgi, mida fotodelt mõõtsin, aga tundus ikka imelik, kuni taipasin, et kummalgi pool on pead ühel joonel, ja äärmiste niššide asend tuli õige.

Kalkalt saab vana tušijoone ära muidugi ainult noaga kraapides; joonestuskalka pidada vastu pidama neli kraapekorda, aga usun, et kui nuga on terav, siis ka rohkem. Probleem muidugi, et kraabitud kalka on algsest karedam ja tušš läheb laiali, nii et peen joon on nagu jäme. Mul skalpelli ei ole, kraabin Swisschampi väikse teraga, mis suurest kraapimisest viimase pooleteist nädala jooksul vajab jälle luisul teritamist.

Aga väga hea on, et läpakat ei pea käima panemagi ega oma fotoarhiivis kaevama, sest suurest muistisest on internetis massiliselt fotosid, mis iganes nurgast on vaja, guugelda ja sirvi ainult.

(Kusjuures näen sellelt kaldaerofotolt, kui kõver on Oleviste: kõrgseinad ei ole paralleelsed, eks ole (kesklööv on O-otsast meetri kitsam kui teisest), mistõttu ei ole kummagagi paralleelne ka kesklöövi katusehari. Samas on hoonetelje sihis siiski kooriruumi ja Bremeni kabeli hari, mis jätab üldmulje, nagu sihiks iga katusehari ja räästas ise suunda.)