P, 4249. päev: mikrofonid ja naabrid

Elektroonikapoest (kus eile enne teatrit käisin ainult luurel) uued kõrvaklapid ja uus CD-pleier.

Huvitav, et elektroonikakaubamajas üldiselt puudub helisalvestustehnika (nt ühtki stereomikrofonipoegagi ei näe). Taasesitamise viimast lüli (kõrvaklapid, kõlarid) nii et seda nägu, üks pannim kui teine, aga eelviimast lüli jällegi vähevõitu. Teisalt eks see ole rohkem laiatarbekaup ja kes siis kodus midagi salvestab. Uusi klappe proovides (helisalvesti, uus CD-pleier) selgus, et helisalvestiga jääb peale mingi vaikne urin, muidugi käsitsus- ja tuulemüra ka. Ilmselt ka enda hingamine, kui käest võtta ja pilt on muidu vaikne. Mul oli kunagi lindistav kassetipleier, suvest 1995 koos stereomikrofoniga, mille 1½-meetrine juhe vabastas pleierimootori urinast, mis muidu jäi pardamikrofoniga võttes paratamatult peale (muidugi kui mikrofon oli pleierist piisavalt kaugel ja ei hõõrdunud kuhugi vastu). Aga mul on mulje, et vana mikrofon enam ei tööta. Vana mikrofon oli selle teravmeelse ehitusega, et koosnes mitte kahest ühesugusest eri suundadesse vaatavast mõneti suunatud (kardioid-suunadiagrammiga) elemendist (XY-süsteem), vaid kahest erisugusest elemendist, millest üks oli suunata (ring-suunadiagrammiga) ja vaatas otse ette ning teine 8-kujulise suunadiagrammiga ja vaatas külgedele (MS-süsteem, mid-side); stereosignaali L- ja R-kanal tekkis elementide väljundite lihtsal miksimisel (nagu seletas muistne mikrofonide raamat ja mida ma ei oska järele korrata, nii et vaadake asjatundlikku linki). Mul on kavas kevadeks osta asjalik stereomikrofon, kauged kodumaised loodushääled ootavad kaasavõtmist.

Õhtul lisan sugupuu andmebaasi naabrite sugupuu, hea pärast fotode märksõnastamisel vaadata, sest ma ei suuda seda kõike mäletada ja muidu iga kord otsi mitmelt poolt uuesti (mul on märksõnadena fotode juurde märgitud kõigi nimed, keda tean, kadunuil koos eluaastatega; nt naabrimees J on Genis, aga tema naine T on varjatud, ja Genis on tal muu sünniaasta kui Haudis). Ja kes siis asjaomastelt ise järele küsib! Nagu mitmed suured asjad, algas kõik väiksest asjast: mismoodi on ülejäänud naabriperega suguluses R, kes suviti käis kohal korra-paar ja kellel on pojad P ja M? Tihedamast läbikäimisest naabriperega on möödas aastakümneid, ei mäleta ning Google’i otsing R + P + M + asulanimi ei anna midagi peale asulaga vähimatki sidumata Saksa sõjaväelaste, kelle nimes olid osised P ja M. P elab samas asulas, aga ma ei tea, mis on ta perekonnanimi ega ka, kus täpselt. Mul oli ettekujutus, et R oli naabri minia S õde, aga mida tegi R lapsena fotol naabritädi H kõrval, paarkümmend aastat enne S pulmi ja miniaks saamist? Vend meenutab, et tema teada olla R kuidagi naabri-vanaema või tema mehe sugulane. Vaja uurida; Genis on nad enamjaolt sees, mõni ka Haudis. Sealpoolsete naabrite lastepere koosnes kolmest umbes minu- ja vennaealisest nõbust (K, L, S), kes suvitasid seal vanaema hoole all; nädalaks-paariks lisandusid neile ka mainitud R-i lapsed P ja M, nii et koos meiega ja venaaealise teiselt poolt naabripoisiga pool tähestikku koos. (L sünnipäev on suvel ja see oli ikka suur pidu, naabripered kutsutud täies koosseisus, laual täiskasvanutele ka šampus ja viin.)

Selgus, et naabriperes oli kaks samanimelist isandat, O vanem ja tema poeg O noorem, keda olen aegade vältel ajanud rohkem või vähem segi, sest O noorem hukkus noorelt ja nõnda jäi mõistmatuks, kes täpselt oli see O, kes maja ehitanud, või millal maja üldse ehitati. Selgus, et R on O vanema vennatütar. Asi selge.

Isa ja vanaema fotode digimine on valmimas. Soengute ja põõsaokste järgi olen tuvastanud, et eriti palju oli isal fotode hulgas laiali sellesama rühmavenna pulmapilte, kelle ema oli ema ristiema.