N, 4253. päev: and now Turnip, thy city, weeps

Koosolek, kus olnuks vaja paremat helitehnikut. Igavuse peletamiseks mõtlen algul, et loendan tuulutusavad, aga paari sekundi pärast selgub korrutustehtega, et neid on 360. Seda kirjutades mäkerdan tindiga kokku kuus sõrme, ikka kohe kaugele näha, kes kirjutada oskab (vrd ka tindised sõrmed, raamatunurgad ja keeled „Roosi nimes”). Järgmiseks kujutan ette, kuidas esinejad näeksid välja, kui ettekannete asemel oleks klassikaline ballett.

Kuulan päevaga poolteist ooperit, teisest (poolikust) pärineb ka tänane pealkiri. Selle ainsast salvestisest on kaks väljaannet, esimeses oli ka libreto, mul on uuem, seal ei ole. Nii et ma ei tea, mis linn see oli. Küllap Teeba, Thebes, XVIII dünastia ajal pealinn. (Hilisem parandus: leidsin libreto, seal on Tunip ja saab teada, et see koht on Amarna kirjas nr 53, mille kirjutas Amurru (Kaanani) valitseja Aziru, kellelt on säilinud 13 kirja. See on ooperis tsiteeritud neljast Amarna kirjast viimane, selle lõpus on ahastav lause, et oleme kirjutanud kuningale 20 aastat, aga ta ei ole vastanud sõnagi. Amurru oli üks põhjapoolseid vasallriike, kes sattus Egiptuse külge Thutmosis III ajal. Inglise Wikipedia ütleb, et 53. kiri on kirjutatud Amenophis III-le, saksa oma, et Amenophis IV-le ehk Ehnatonile.)

Bensukast saia ja vahuveini. Kuu all paistab täht, Aldebaran, +1m.

Seedeline ebakindlus jätkub ka täna p.l. Oletan, et kui see ei ole just külmetus (mille nähte on vähe), võib see olla näiteks eilse lõuna saiast: sai tuuakse kiltkiviplaatidel, mida ei pesta, mis jõude seisavad virnas seina ääres ja mida saia võtmisel külastajad käpivad. Uuema nimetusega noroviirus, vanemaga Napoleon’s revenge on asja kliiniline nimetus. Aga teises, kaugemas ja lärmakamas lõunasöögipaigas, kus ajapuudusel ei ole käinud enam hulk aega (12. XI, ütleb Google Mapsi ajajoon), on sai kandilistel alustassidel, mis – nagu muud lauanõud – lähevad laualt ikka ilusti pesusse.

Õhtul võtavad praemunaga sai ja vahuvein kõik vaevused ära. Pärast tuleb isegi söögiisu.